vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci.
Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci. Lõpetuseks ma arvan et inimesed peaksid säästma loodust gaaside happelisuse eest. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa. · Säästma elektrit · Säästma vett · Sorteerima prügi · Kasutama rohkem ühistransporti Sisukord: · Sissejuhatus · Mõju loodusele · Mõju veekogudele · Mõju inimesetervisele
Samuti, happesademete tõttu on mitmed silllad kokku varisenud. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci. Lõpetuseks ma arvan et inimesed peaksid säästma loodust gaaside happelisuse eest. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida-Lapimaa. · Säästma elektrit · Säästma vett · Sorteerima prügi · Kasutama rohkem ühistransporti Sisukord: · Sissejuhatus · Mõju loodusele
vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci. Probleemi põhjused: · Kütuste põlemine · Põlevkivi põletamine · Tööstuse saaste · Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine). Probleemi lahendused: · Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega (nt. autotransport, energiaga tootmine jne).
.............................8 2 Sissejuhatus Kui seletada lahti mõiste saastumine/reostumine, siis tähendab see eelkõige saasteainete jõudmist keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku koguse ning häirib organismide normaalset elutegevust, sealjuures ka inimest. Eristatakse nii füüsikalist, keemilist kui bioloogilist reostust (EE,1995 sub saastumine) Refereering põhineb looduse tekitatud saastel. Looduse poolt tekitatud saaste hulka on huvitav võrrelda inimese poolt tekitatuga, kuna see annab teatud ettekujutuse reostuse hulgast, millega loodus siiamaani toime on tulnud. 3 2. Bioloogiline saastatus Bioloogilise saastatuse alla käivad bakterid, tolm ja erinevad viirused. Nende sattumisel erinevatesse keskondadess võivad tagajärjed olla erinevad (Anvelt, 2006) 2.1 Sahara tolmu saaste