Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud), madala (madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud või piiratud) või piiramata saastekoormusega hoonete (lubatud saasteaineid eraldavad tegevused ja pole valitud hoolikalt materjale) hulka. Antud hoone võiks olla madala saastekoormusega. 2. qB tähistatakse ehitusmaterjalidest lähtuv ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/(s*m2). ̅̅̅̅̅̅̅̅̅ 3. qp tähistatakse inimestest lähtuv ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/(s*inimene). Auditooriumis sisekliimaklassiga II on qp 10,6 l/(s*m2) inimestele. 4. qtot tähistatakse kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/s.
analüüsil täheldatud muutuste ning trendide kliima- ja ilmastikuteguritega seostamiseks vajaliku meteoroloogilise informatsiooni kogumine ja selle kättesaadavuse tagamine. 6. Millised on välisõhu seire peamised ülesanded? *määrata ning jälgida õhu ning sademete koostist, kvaliteeti, kindlaks teha ja ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, rajatistele, maastikele, kooslustele. *Seire eesmärk on õhukvaliteedi kontroll eeldatavalt suurema saastekoormusega piirkondades suuremad linnad, Kirde-Eesti. 7. Millised on põhjavee seire peamised ülesanded? *Jälgida põhjavee kvaliteeti ja selle vastavust nõuetele. *Edastada adekvaatset infot põhjavee tarbimise ja reostamise kohta, analüüsida muutusi. *Analüüsida iga-aastaselt, teha ettepanekuid põhjaveevarude säästlikuks kasutamiseks. *Vaatluskaevudes mõõdetakse veetaset ning võetakse veeproove. 8. Millised on siseveekogude seire peamised ülesanded?
Maavara A.-J. Martini ja P. Nuorteva poolt väljatöötatud metoodikale. Turismikoormuse negatiivne mõju rohurindele eriti aga sipelgaasurkondadele on väga pikaajaline ja nende muutuste selgitamiseks on vaja 1 aastase sammuga püsiseiret, et jälgida pesaterritooriumide, mahajäätud pesade ja radade taaskasutusele võttu ning taastumist. Seirealad Seirealade valikus lähtuti paiknevusest erineva inim-, sealhulgas raie, turismi- ja saastekoormusega piirkondades. Lähtudes metsade mitmekesisusest seiratavate asurkondades valiti välja antud piirkonnale tüüpilisemad vaatlusalad. Eelistustest seirata loodus- ja maastikukaitsealasid ja seal elavaid suuremaid metsakuklaste asurkondi. Metsakuklaste seire annab kaitstavale alale lisaväärtuse ja sessiilne sipelgaasurkond võimaldab hinnata muutuseid kaitsealuses koosluses. Metsakuklaste asurkondade seisundit selgitati 1996-2009. aastal 33 seirealal, kus valiti kokku 60
annaabi.ee 
