ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine
ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine
Sotsiaalprobleemid – Vaesus, nälg, inimkaubandus, terrorism, sõjad, migratsioon, uimastite levik Humanitaarõigus – rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktides ning vähendada ja vältida sõjas t tulenevaid kannatusi ja hävitustöid Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani Genfi konvensioon – sõjaõiguslik dokument, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2009.a oli Genfi konvensiooniga ühinenud 194 riiki. Sõlmiti aastal 1949.a Kübersõja ja infosõja erinevus – kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Kübersõda saab seega olla osa ka infosõjast. Infosõja
GAASIDE KONSENTRATSIOONI UURIMINE ÕHUS PASSIIVSETE KOGUJATEGA Uurimistöö Autor: Rando Rommot, 10R klass Juhendaja: Lii Sepp, Keila Kooli õpetaja Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2013 Sissejuhatus Õhu saastumine on hetkel maailmas väga aktuaalne teema. Selleks, et teada saada kui saastatud õhk on tuleb mõõta õhus olevate saastegaaside konsentratsiooni. Tänu sellele saab kehtestada piiranguid saastekogustele, et inimestel oleks ohutum elada. Esimeses peatükis tuleb juttu õhu saastest ja õhus olevatest saasteainetest. Teises peatükis on välja toodud saasteainete konsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Kolmandas peatükis on välja toodud kaks asutust, mis teostavad Eestis õhuseiret. Neljandas peatükis saab teada kuidas aitab Eesti õhuseirele kaasa GLOBE programm. Viiendas peatükis on
4. Poliitiline tegevus: Esindused välisriikides osalemine rahvusvahelistest organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Globaalprobleemid Keskkonnaprobleemid: 1. Kõrbestumine 2. Liikide vähenemine 3. Maavarade ammendumine 4. Magevee nappus 5. Vihmametsade pindala vähenemine 6. Õhusaaste 7. Osoonikihi hõrenemine 8. Mullaviljakuse vähenemine Kyoto protokoll 1997, 187 riiki (va USA) Kohustus vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990 aasta tasemeni. ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009. Eesmärgiks on võetud, et aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra. Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2. Sõjad, terrorism 3. Põgenikud 4. Rahvasiku arvu kiire kasv 5. Inimõiguste rikkumised 6. Uimastite levik 7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel
annaabi.ee 
