KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab
suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest Väävli ühendie eraldamiseks saab kasutada järgmisu protsesse, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid. Märg-, poolkuiv- ja kuivmeetodil reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega,
Lämmastikoksiidid (NOx) tekivad kõrgel põlemistemperatuuril lämmastiku reageerimisel hapnikuga. Ruumiõhku satuvad lämmastikoksiidid gaasipõletitest ja ahjudest ning suitsetamise tagajärjel. Mõju tervisele Toimib ärritavalt kopsu limaskestale. Sümptomid avalduvad enim lastel ja astmahaigetel. NO2 on sageli astmahoo vallandaja ja suurendab inimese reageerimist teistele allergeenidele. Vääveldioksiidid (SO2) on värvitu, vees kergelt lahustuv tugeva lõhnaga gaas. Saasteainena on oluline nii SO2 ise kui ka tema happelised aerosoolid. Vääveldioksiid tekib väävlilisandeid sisaldava kütuse põlemisel Mõju tervisele Vees lahustuvuse tõttu absorbeerub ta kiiresti ninas ja ülemistes hingamisteedes ning tekitab kroonilisi kaebusi. Suure mõju korral võib täheldada kopsu funktsiooni vähenemist Ehitus- ja viimistlusmaterjalidest vabanev õhusaaste: Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) Üks põhilistest
Bakterid vajavad erinevaid mikroelemente, mis ühele liigile on hädavajalik, ei pruugi teise liigi jaoks olla oluline mikroelement. Siiski, tavaliselt 7 peetakse oluliseks järgmisi katioone: Mn, Co, Zn, Cu ja Mo. Mikroelementide kogus rakus on nii väike, et neid on raske mõõta ning sageli neid ei lisatagi söötmetesse kui toitaineid. Mikroelemendid on tihti vees ja teistes söötme komponentides ,,saasteainena". Bakterite kasvuks vajalikud süsiniku- ja energiaallikad Kõik bakterid vajavad eluks energiat, mille abil rakku üles ehitada ning hoida funktsioneeri-vana. Samuti vajavad bakterid süsinikuallikat, millest rakk üles ehitada. Vastavalt energia saamise ja kasutatava süsiniku järgi jaotatakse organismid rühmadesse. Baktereid, mis kasutavad energiaks valgust, nimetatakse fototroofideks (tsüanobakterid). Baktereid, mis ei ole võimelised
annaabi.ee 
