Deflatsion-mille tagjärjel kannab suurvett aladelt ära viljakad mullakihte tuul. Füüsikaline murenemine.on kivimite mehan peenendumine ilma keemilismineraalloogilise koostise muutuseta, mida põjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätmed. On eriti intensiivne seal, kus temp kõikumise ulatuses ja sagedus on suur. Keemiline murenemine-kivimis olevate keemiliste elementide rag:vee,hapniku,süsihappeg, ja keemiliste saasteainega, keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toite elemendid,mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid, eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas.
Tööstuses on kasutusele võetud tõhusamad puhastusseadmed ja transpordis madala väävlisisaldusega kütused. Kahjuks kasvab väävlisaaste arengumaades, kus tööstuse kiire arendamise nimel ei hoolita keskkonnameetmetest. (Rohtla, 2007; Nirgi, 2001) Ammoniaak (NH3) on lisandgaas, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel. NH3 on väga muutliku kontsentratsiooniga. Selle põhiline inimtekkeline allikas on põllumajandus. Ammoniaak oksüdeerub õhus kiiresti, seetõttu on tegemist kohaliku saasteainega. NH 3 on probleemne saasteaine, kuna loomafarmide lähedal esineb sagely seadusega kehtestatud ammoniaagi piirväärtuse ületamisi välisõhus. Ammoniaagi eraldumist ei saa täielikult ära hoida, aga eesmärgiks on hoida kõrged saastetasemed tootmisterritooriumi piires. Selle jaoks kehtivad kõrged piirnormid. (Rohtla, 2007; Nirgi, 2001) 2. Konsentratsiooni sõltuvus välisõhu temperatuurist 2.1 Atmosfääri kihistumine
Informatsiooni saamikseks tuleks pöörduda keskkonnakaitse laboritesse. Ruumi üldise korrosiivsuse leidmiseks sobivad metallist katsekohad. Lihvitud pliiriba asetatakse ruumi, kappi või karpi, mille keskkonna kohta soovitakse saada teavet. Kui saasteainete kontsentratsioon on kõrge, korrodeerub pliiriba juba 1-4 nädalaga, keskmiste kontsentratsioonide korral võtab korrodeerumine aega 6-12 kuud või ka kauem. Selliste testidega ei saa aga kindlaks teha, millise saasteainega on tegemist. Hõbedast testribadega on aga võimalik määrata anorgaanilisi saasteaineid. Lisaks on välja töötatud erinevaid indikaatortorusid, dosimeetermärke. Ruumide tolmusust on lihtne hinnata tolmu kogunemise järgi. Saasteainete kontrolliks efektiivseim moodus on filtersüsteemide rakendamine. Võib ka valida sellised siseruumide pinnakatted, mis reageerivad saasteainetega ning vähendada saatunud välisõhu sissepuhet. Saasteainete kontroll peab alati algama
Tuleb silmas pidada kaitsekinnaste materjali, kuna käed on kõige enam patsiendiga kontaktis. Kahjuks ei ole ükski kindamaterjal sobiv kaitsmaks kõikide kemikaalide eest. Enamik ohtlike ainetega kokkupuutuvaid töötajaid kasutavad erinevast materjalist kindaid. Ideaalne kombinatsioon oleks nitriil Vitoniga, kuigi need on rohmakad ning piiravad käteosavust. Kuna patsiendid tuleb esmalt vabastada riietusest ja pesta kohe suure hulga veega, on otsene kontakt saasteainega üldiselt väike. Tüüpilised latekskindad, mida kasutatakse haiglates, pakuvad minimaalset kaitset. Nitriilil on palju parem keemiline kaitsevõime kui lateksil, seda on nüüd saadaval ka õhukese, veniva, ühekordselt kasutatavana, mis annab kätele rohkem 654 liikumisvabadust. See on praegu parim kindamaterjal kasutamiseks keemiliselt saastunud patsientide abistamisel. Aldehüüdid, halogeensed süsivesikud, ketoonid, aromaatsed süsivesinikud, nitro-orgaanilised