9.Breznevi aeg- 1959.a B likvideeris rahvamajandusnõukogud, käsile võeti seitsme aasta plaan, et edestada USA tööstus- ja põllumajandustoodangu hulgalt ühe inimese kohta. aastatel 1964- 1985-Nõukogude Liit saavutas oma suurima sõjalise ja välise võimsuse, samas kujunesid pöördumatud vastuolud sotsiaalmajanduslikes, sise- ja välispoliitilistes suundades. neid aastaid nimetati stagnatsiooniajaks. see aeg tõi korvamatut kahju. loodust saastati, materjaalseid resursse raisati mõttetult, ehitati muudkui hüdroelektrijaamu. 10.PERESTOIKA(ümberehitamine, remont)- 1982-1985 surid 3 võimsat NLKP peasekretäri: Breznev, Antropov, Tsernenko. nende surmade järel tekkis vajadus uuendustele nii riiklikes kui parteilistes struktiirides. Perestroika hõlmas mitmeid märksõnu: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine. Uueks parteiliikmeks sai Mihhail Gorbatsov
saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu
inimesed pidid pettuma. Kõik, kes elasid sõja õle ei unustanud seda oma mälestustes ja nende inimeste mõttemaal polnud enam terve. Esimene Maiilmasõda on saanud oma nime suure sõjatandri järgi. Üle 4 miljoni ruutkilomeetri suurune ala oli sõja all. Koos sellega kaasnes meeletu loodus saaste. Pärast sõda oli raske leida kohta, kust poleks leidnud mõnda pommi tükke, relvi, okastraate, tanke ja muid taolisi esemeid. Samuti kasutati sõjas ka keemiarelvi, millega saastati taimi ja õhku. Sõda pani ka metsloomad raskesse olukorda, loomad olid paanikas, sest nende endisest elupaigast oli saanud äkitselt sõjaplats. Sõjas hävines palju linnu, kultuuri ehitisi, tehaseid ja külasid, mis tõi riigile suure majandus kahju. Nüüd oli vaja hakata riiki uuesti ülesehitaja ja see nõudis palju kulutusi. Tehased kuhu riik oli palju juba investeerinud olid hävitatud ja nendesse tuli uuest investeerida. Enamik Euroopa riike võttis USA-lt ka rahalist abi.
annaabi.ee 
