puutub (äädikhapebakterid). Juba 4000 a e.m.a. tehti Babüloonias veiniäädikat. · Juba Pasteuri ajal oli teada, et neid baktereid saab isoleerida veini pinnale moodustuvast kilest. · Loduses on neid baktereid on alati küpsete viinamarjade pinnal ja nad hakkavad kiiresti paljunema, kui marjad on vigastatud. 20. sajandi alguses hakati äädika valmistamisel kasutama puhaskultuure, et pääseda saastajatest, nagu A. xylinum. · Äädikhapebaktereid saab isoleerida näiteks etanooliga tardsöötmel, kuhu on lisatud kriiti. Kriit lahustub koloonia ümbert, sest rakud moodustavad etanoolist äädikhapet. · Neile bakteritele on iseloomulik ka kõrge happetaluvus. Taluvad pH 5.0 ja alla selle. · Acetobacter ja Gluconobacter on eristatavad põhiliselt selle poolest, et neil on erinev viburite paigutus ja org. hapete edasi oksüdeerimise võime. Gluconobacteril on
Ajakirjades leidus aga erinevaid arve. Arutati selle kallal, et luua juurde töökohti maal. Põllumeestest saadikud tahtsid teada, mida teeb valitsus et põllumajanduse olukorda arendada. Seda teemat lükati päeva jooksul mitu korda edasi. Aare Männiste sõnas oma ettekandes, et Võru rajoonis kavandati anda 6840 ruutmeetrit elamispinda, valitsus oli aga ette näinud 3510 ruutmeetrit. Ettekannete teemaks oli nüüd sattunud looduskaitse loodusvarade kasutamine. Ülo Niisuke arvas, et 30 % saastajatest on autotransport ja ettevõtetest kõige suurem saastaja oli ,,Eesti Energia" soojuselektrijaamad. Edgar Savisaar avaldas arvamust oma ettekandes, et Tallinnas tuleks lõpetada tselluloosi tootmine. Hiljem selgus, et asendustselluloosi hankimine oli palju keerulisem. Istungisaalis jätkus elav arutelu. Ants Tammeleht tegi ettepaneku Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Tammeleht toetas ka mahepõllumajandst. Istungijärgu juhataja kuulutas välja vaheaja.
Ka erinevad ajalooetapid on alale oma jäljed jätnud, mis defineerivad tänast rannikumadaliku maastikku - ajalooliste kalurikülade kõrval võib muuhulgas leida tööstuslikku infrastruktuuri, stalinistlikku arhitektuuri ja nõukogude ajast pärinevat militaarpärandit. Nagu eelnevalt mainitud on kõik rannikumadalikku jäävad linnad ja suuremad asulad olulised tööstuspiirkonnad. Maa-ameti X-gis kaardirakendus annab hea ülevaate rannikumadaliku peamistest ohuobjektidest, saastajatest ning sadamatest, mis on kõik koondunud eelpool mainitud linnadesse ja asulatesse. Näiteks Sillamäel asuv Sillamäe SEJ AS põhitegevuseks on elektri- ja soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük, Molycorp Silmet AS on üks suurimaid haruldaste metallide tootjaid Euroopas. Kundas asuv Baltic Tank AS pakub naftakeemiatööstuse toorme ja naftaproduktide hoiuteenust, Estonian Cell AS on Eesti suurim biogaasi tootja. Loksa Laevatehase AS keskendub laevade ehitamisele ning remontimisele,
Grupp, Kohtla-Järve SJE) ning sinisega Kiviõli Keemiatööstus ja Kiviõli SEJ, mis on ainult mõningad näited Ida-Virumaa põlevkivi paasil töötavatest ettevõtetest. Proovialadeks võetud rabadest kaks (Puhatu, mis on joonisel märgitud punase täpina ja Kõrgesoo, mis on rohelise täpiga) asuvad Balti ja Eesti elektrijaama vahetus lähedus. Kolmas raba (Selisoo, mis on joonisel märgitud helesinise täpina) on suurematest saastajatest veidi kaugemal Mäetaguse läheduses. Joonis 3. Proovialad ja neid ümbritsevate tööstuste asukohad Eesti kaardil. Allikas: Maa- ameti geoportaal Esialgu tutvusin seniste uuringutega, kus täheldati rabamändide juurdekasvu suurenemist aluselise õhusaaste tõttu. Uuringud on näidanud, et 1960-nendatel hakkas puude juurdekasv suurenema (Kaasik et al 2008: 76), sest 1959. aastal lasti käiku Balti ja 1973. aastal Eesti elektrijaam (Eesti Energia)
annaabi.ee 
