...........14 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 KIRJANDUS........................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Saarmas on kärplaste sugukonda ja saarmaste perekonda kuuluv poolveelise eluviisiga imetaja. Ta on saleda kehaga väleda liikuvusega loomake ning Eesti vee-elulistest kiskjatest kõige suurem. Kunagi põhjapoolkeral väga laialt levinud saarmast on tänaseks suure küttimise tõttu saanud ohustatud liik. Referaati saarmast ajendas koostama tõsiasi, et minu teadmised meie ühest suurimast vee- elulisest kiskjast on üpriski kasinad. Referaat aitab mõista ja aru saada saarma omapärasest elust.
Joonis 12. Jägala jõe sillaalune kallasrada (Klein, Rajasaar, 2007). 6.8. Väikese käigurajaga maateesild Maanteesilda on üsna raske ja kulukas pikendada. Sageli polegi see võimalik ilma silda uuesti ehitamata. Maismaaelulised ja poolveelised väikeimetajad vajavad aga kuivi käiguradasid piki vooluveekogu. Väiksemate maanteesildade alla on ehitatud puidust või kivist käiguradu kõige ülemisest veepiirist kõrgemale, silla seina külge. Niisuguseid käiguradu on peamiselt saarmaste jaoks rajatud Hollandis, Tsehhis ja Suurbritannias (Keppart, 2006). 18 Joonis 13. Valgejõe sillaalune kallasrada (Klein, Rajasaar, 2007). 6.9. Loomafoorid ja muu Koos taradega on mõnikord loomaradade ristumiskohtadele teedega paigaldatud nn loomafoorid. Need on hoiatavad valgusfoorid, mille fotosilm aktiveerub looma liikumise peale (Klein, 2001).
Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Isasloom poegade hooldamisest osa ei võta, kuid kaitseb territooriumi elades eraldi urus pesakonna lähedal. Noored saavad suguküpseks 3. või 4. eluaastal. www.jahindusinfo.ee Saarmast ohustab lisaks talvisele toidunappusele ka reostus ja elupaikade vähenemine. Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt
Mõistmaks kliimamuutuste mõju meie lähiümbruse hüljestele on oluline ja otstarbekas tagasi vaadata nende omapäraste elukate päritolule. Mereimetajate teke sai tõenäoliselt alguse troopilistel aladel, kus soe vesi võimaldas hüljeste ja vaalade eellastel kohaneda uudse keskkonnaga. Miljonite aastate jooksul on eri esivanematest välja kujunenud mitu, praegu eluviisilt ja isegi väliselt üsna sarnast veeloomade rühma, kellel leidub maismaal sugulasi karude, saarmaste, veiste, elevantide ning jõehobude seas. Läbi aegade on sellest mitmekesisest eellaskonnast kujunenud liigid kohastunud uut elukeskkonda paremini tundma. Toitumisretked on esialgsetest elupaikadest jõgedes või kaldaäärses vees viinud avaookeani avarustele ja sügavustesse. Vees liikuda on mõneti märksa lihtsam kui kulgeda kõva pinda mööda ja sestap avastasid mereimetajad paremad toidulauad kerge vaevaga. Aegade vältel kadus vaalaliste eellastel igasugune vajadus kuiva maa järele,
annaabi.ee 
