linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümne nädala vanustena, kui neil on selga kasvanud esimene karvkate. Alguses peavad nad jahti kõigele liikuvale, aja möödudes õpivad eristama õiget saaki kõlbmatust. 12-kuused pojad on juba iseseisvad, ent jäävad ema lähedusse veel mõneks kuuks. Vanasti kütiti saarmaid nende karusnaha pärast ning sellepärast, et kalurid pidasid neid kahjuriteks. Omal ajal peeti saarmale ka koerajahti. Eestis on saarmas siiani ihaldatud jahiloom. Küttimisest hoolimata
puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad. Ta sööb põhiliselt kergesti kättesaadavaid kalu. Eriti meeldivad talle angerjad. Kuid saarmas sööb ka vähke, veeputukaid, linde, konni ja võimaluse korral ka jänesepoegi. Saarmad, kes elutsevad mererannal, toituvad ka krabidest ja kaladest. Saarmas saab vees väga osavalt liikuda. Saarmas peab kaladele jahti nii, et ajab nad kusagile pimedasse nurka. Seal haarab ta kala oma hammaste vahele. Saagi söömiseks tuleb ta veest välja. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümnenädalastena, kui neile on kasvanud selga esimene mitte märjaks saav karvkate. Algul peavad nad jahti kõikidele liikuvatele loomadele ja putukatele. Aga varsti õpivad nad eristama head saaki halvast. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Isasel võib oma piirkonnas olla mitu emast. Kui emane on isase vastuvõtmiseks valmis, veedavad nad mitu päeva koos ja paarituvad paari päeva jooksul mitu korda.
Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. Sigimine ja areng Saarma sigimine ei ole lõplikult selge. Paaritumine toimub kas kevadel või talve lõpul, aga mõnel pool, näiteks Inglismaal, peaaegu aastaringselt. Seetõttu on poegade sünniajas palju erinevusi. Tiinus võib kesta kuni 270 päeva. Loote areng ise kestab ligikaudu 63 päeva. Sellepärast sünnivad saarmapojad kõige sagedamini mais-juunis, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel ellujäämis võimalusi. Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega . Nägijaks saavad nad umbes 35 päeva vanuselt . Esimest korda väljuvad nad pesast 1,52 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks. Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii
Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab. Sisistamise ja urisemise eesmärgiks vast on kiskjate eemale peletamine. Maitsvat einet nautides teevad nad ähkivaid häälitsusi. Erilist häälitsust teevad poegi sugevad emad. Isased ja emased taluvad üksteise lähedalolekut, kuid paarina käituvad enamasti innaperioodil. Poegade sündides muutuvad emassaarmad dominantseks ja võivad vahetevahel lubada isassaarma
annaabi.ee 
