ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik. Referaat Uural Katrin Jermoskin Mustvee Gümnaasium 8.klass 2007
- Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? Subduktsioon, vulkaanipursked - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? dubduktsiooniga - Mis viitab mandrite triivile? Kivimite magnetiliste paleopooluste näiva triivi analüüs Kuumad täpid Mitu pluumi võivad liitudes tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks Terreinistumine vulkaanilise saarkaare liitumine mandriäärega Sündiv ookean Punane meri Vaikne ookean aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean passiiv-ääreline ookean Vahemeri keskahelikuta hääbuv ookean - Mida märgib kuumade täppide esinemine? Kohti, kus süvavahevöö magmadiapiirid (pluumid) tõusevad Maa pinnale - Kuidas kasvab kuuma täpi jooneliste ahelike vanus laama liikumise suhtes? Kasvab laama liikumise suunas - Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid? 2900 km sügavuselt
Maa pinnal.Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhtliselt väikese paksusega ookeanilaam,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis. Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan, kuid teadaolevalt vanim, 75 miljoni aasta eest tegutsenud Meiji vulkaan on tänaseks triivinud koos ookeanilaamaga loode suunas ja paikneb Aleuudi saarkaare juures. 22.Kustunud,suikuvad ja aktiivsed. 23.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 24.Vulkaani kuju,ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega.Kilpvulkaanid tekivad räni-ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magamast.See on hästi liikub magma,mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale
Seetõttu tekitavad nad nende kohalt üle triivivates suhteliselt väikese paksusega ookeanilistes laamades joonelisi, ühes suunas suureneva vanusega vulkaanilisi ahelikke. Tüüpiline kuuma täpi ahelik on Vaikses ookeanis Havai-Imperaatori ahelik, kus vulkaanide vanus suureneb kaasajal tegutsevast Mauna Loa vulkaanist kuni 75 milj a eest tegutsenud, praegu ookeani veepinna alla jääva kustunud Meiji vulkaanini Aleuudi saarkaare juures. 33. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: 1) kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks (inglise k. compressive stress). 2) kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultaadina toimub keha väljavenitamine. Kehas tekivad venitus e
Samuti esiseb kihilisust, mis näitab jääaegade vaheldumist. Maateaduste alused I (23.okt) Materjal koridorist stendidelt!! Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu. 1)kristalne aluskord (ei ole paljastunud, kõige lähemal maapinnal hiiumaal) keskmine sügavus 100-150 m, laskub põhja-lõuna suunas. 2)paleosoikumi settekivimid 3)pinnakate viimasest jääajast Eesti asub ida-euroopa platvormi lõunanurgal (balti paleobassein). Maakoore moodustumise ajal asus eesti saarkaare piirkonnas (nt jaapan) 1,9-1,8GaT. Maakoor siis edela poolt kokku surutud. Jäljed ka kivimites ja struktuurides. Gneiss (osaliselt migmatiseerunud). 1,65-1,54 GaT tekkinud rabakivi intrusiivid (viimane faas maakoore moodustumisel). Kivimikihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas. 2-3m/km. Kristallilisele aluspõhjale on settinud kihiliselt alates 600MAT setteid. Lubimuda, savi, liiv. Kõige vanemad on liiv ja savi, vahepeal lubimuda, ja siis jälle liiva- ja savisetted.
annaabi.ee 
