Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober. * Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. * Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda. Rootsi aladel oli ka sakslastel kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida.
Nende hulka kuulusid ka sellised kultuuriloost tuntud nimed nagu Jüri õpetaja Anton Thor Helle ja Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff. Vennastekoguduse liikmeid oli sel esimesel perioodil arvatavasti 12000-13000, millest Eestimaa kubermang koos Tallinnaga võis hõlmata 4000-5000. Maakondades levis liikumine ebaühtlaselt. Vähem oli vennakseid Järva- ja Virumaal (välja arvatud Kadrinas). Nende rohkusega paistis silma Läänemaa, kus liikumine algas varakult, ja kus nagu Saaremaalgi paljud mõisnikud seda toetasid. Vennastekoguduse suhted ametliku võimuga hakkasid halvenema pärast aastat 1742. Vastasteks olid ms. Kubermanguvalitsus ja rüütelkonnad, kes saavutasid mõjuvõimu Eesti- ja Saaremaa konsistooriumides, samuti Tallinna linnakonsistoorium. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas. Osa juhtivaid pastoreid, nagu Mickwitz tallinnas, tõmbusid osalt isiklike vastuolude tõttu liikumisest tagasi. Kardeti
-) Rootsile kuulusid põhja-Eesti alad aastast 1583 ning hiljem kui ta sai ka teised alad, siis seda aega tunneme me juba Rootsi ajana. *) Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning seda juhtis kuberner ja see kõik jagunes neljaks maakonnaks ehk Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa (sinna kuulus ka Hiiumaa). *) Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele, sest nad kinkisid hästi palju maad aadlikele. *) Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda. Rootsi aladel oli ka sakslastel kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida. *) Rootsi aladel linnadega midagi ei muutunud. *) Rootsi aladel oli samuti luterlus.
annaabi.ee 
