Poolsaart võib kasutada ka pliidi või kraanikausi paigutamiseks. Joonis 5. G-kujulise köögi plaan Allikas: http://www.kodukauniks.ee/components/com_mambowiki/images/4/4b/Kskeem5.jpg. 2.6 Saarekujuline köök Saarekujulises köögis (vt. Joonis 6) on paigutatakse ruumi keskele kapid koos lauaplaadiga. Saare lisamine aitab tuua kööki lisa tööpinna. Sellisest saarest võib saada põhiline töökoht, kui sinna lisada kraanikauss või pliit. Joonis 6. Saarekujulise köögi plaan Allikas:http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:aKKFcLJn4B8J:www.fortem.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/306/i/215+kaherealine+k öök&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee. Kasutatud kirjandus http://www.cabinetsandaccessories.com/htmfiles/kittypes.htm, 17.05.2010. http://kansler.ee/?page=ueherealine-koeoek, 17.05.2010. http://www.cabinetsandaccessories.com/images/str-kit.pdf, 17.05.2010. http://www.cabinetsandaccessories.com/images/gal-kit.pdf, 17.05.2010.
* elementaarsandur e. sandurkuhik - see on paljude ojade v. voolude poolt kujundatud väikese kaldega tavaliselt koonusekujuline kuhjevorm. * liitunud sandurid e. sandurtasandik - need on ulatuslikud tasandikud, mis on moodustunud elementaarsandurite liitumisel olles märksa levinumad kui viimased Saarkõrgustikud ja nende kujunemine Mandriliustikud jagunevad erinevateks liustikuvooludeks ja nendevahelisteks jäälahkmealadeks. Jäälahkmealadega on seotud isoleeritud, saarekujulise paigutusega kõrgustike nn. saarkõrgustike esinemine. Saarkõrgustikud jagunevad: * aluspõhjalised jäälahkmekõrgustikud (n. Pandivere) * akumulatiivsed kõrgustikud (n. Haanja, Otepää) Mõhnasid jaotatakse geneesi ja koostise alusel: 1) Glatsiofluviaalsed ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad
Jääseinte sulades valgus eelnevalt liustikulõhedes settinud materjal raskusjõu mõjul allapoole, tekitades varikaldeliselt järskude ja sirgete nõlvadega valle.Oosid võivad paikneda mandrijää liikumise suunas (radiaal- ehk pikioosid) või sellele risti (marginaal- ehk põikoosid). Suurimateks Eesti liustikutekkelisteks pinnavormideks on liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkõrgustikud (Haanja ja Otepää). Nimi tuleneb nende isoleeritud saarekujulise paiknemise tõttu tasandike suhtes. Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik.Sandurid koosnevad jääjõgede poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Tüüpilisi sandureid on Eestis vähe, kuid nad on laialt levinud Leedus, Islandil jm Fluvioglatsiaalne delta on setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Erinevus on selles, et delta puhul on jääjõgede poolt