Vooluringi harudes on voolutugevus tähistatud vastavalt I1 ja I2. Juhtmetes, mis ühendavad vooluallika positiivse pooluset poolust punktiga A ja punkti B vooluallika negatiivse poolusega, on voolutugevuse tähiseks I. Elektrivoolu suund on skeemil märgitud noolekesega. Sellist vooluringi võib kujutleda jõena, mille keskel on saareke. Enne saart voolab vesi ühtlases jõesängis. Saare juures jaguned jõgi kahte harru, mis ühinevad pärast uuesti. On selge, et saarekesest möödub kogu jões voolav vesi. Nii enne kui ka pärast saarekest läbib jõesängi ristlõiget ajaühikus sama kogus vett. Nii on ka juhtmetes, mis ühendavad vooluallika pooluseid punktidega A ja B,voolutugevus võrdne voolutugevuste summaga vooluringi harudes. Kui see nii ei oleks, peaksid vooluringi hargnemispunktidesse kuhjuma laetud osakesed. Seega, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides:
........19 Lisad..........................................................................................................................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel
1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn. Arhipelaagi pindala on 7447 km², elanike arv on 1 605 000. Arhipelaag koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest. Saartest möödub Kanaari hoovus. Suuremateks Kanaari saarteks on Lanzarote, Fuerteventura (2019 km²), Gran Canaria (532 km²), Tenerife (2057 km²), La Gomera, La Palma, El Hierro. Saared erinevad üksteisest ka maastiku ja kliima poolest. Saared on vulkaanilised ja mägised. Kõrgeim tipp on Tenerifel asuv Teide vulkaan. Kanaaridel on pehme, lähistroopiline kliima. Saartel on palju endeemseid taime- ja loomaliike. Olen käinud ka ise Hispaania saarel Tenerifel
annaabi.ee 
