Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama ...
rusikat näidata, mida aga keegi tähelegi ei pannud. Sõitjate hulk hakkas aegamööda vähenema ja nad said mõni aeg rahulikult mööda teed käia. Viimaks lähenes neile kahe hobusega vene mundris habemik kutsariga. Saani sees istusid kaks kallite kasukate sisse mähitud inimest, kongus nina ja pikkade vurrudega mõisnik ja looritud näoga noor daam. Jaan ja Mihkel astusid teelt kõrvale, kui saan neist möödus, tunti vaid üks neist ära, et saanis oli Naarikvere noor parun. Neist möödunud saan sõitis kellelegi otsa, Jaan ja Mihkel läksid vaatama. Hall vanamees istus lumes, oietas ja kirus nutuse häälega. Mehe kõrval oli suur kott, mis tal seljast maha oli kukkunud. Jaan aitas mehe püsti, kuid Jaan ega Mihkel ei rääkinud temaga, sest nad tundsid teda, ta oli kurt. Kuid mees ise, Karja Mart, oli jutukas. Mart oli pärit samast vallast kui Jaan ja Mihkelgi. Mart kirus oma elu, vaene ja vana, kuid jumal teda enda juurde veel ei
Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks ja ta tahab lepingust loobuda, tahab, et ka Mari enam mõisas ei käiks aga Mari tahab käia. Prillup külmub purjuspäi saanis surnuks. Maril palju kosilasi-kõik tahavad piimatalu aga tema ei taha anda. Mari läheb lastega linna elama. Kremer tahab toetada Mari, et kaup katki ei jääks. Mari ütleb, et parem varblane tänaval, kui kanaarilind puuris Euroopalik tähendus, naine iseseisvub, naine ise otsustab, Nora lahkus ilma lasteta, Mari aga läks lastega Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima
nagu on tundunud. Kõige raskem on piimasaaduste müümine. Endise piimamehe saladused hakkavad välja tulema, nt kas osta vanamehenässilt või kelleltki korralikult. Prillop tahab lepingust taganeda. Palub, et mari ei läheks enam mõisa. Ütles prillupile ei, et ta ei tule mõisast ära. Mari on teenijannana saanud linnavahele, on avastanud et linnaelu talle meeldib, leppinud ja harjunud olukorraga ja leidnud endale sealt kasu. Prillop joob kõrtsis liiga palju ja teel koju saanis külmub surnuks. Mari jäi piimatalu perenaiseks, maril käib palju kosilasi. Mari ei taheta nii naiseks, teatakse, et käib mõisas naise tegusid tegemas, aga kes siis ei tahaks piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast, küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna. Kui kremer sellest teada saab, tahab mari toetada, aga tahab vastu teeneid marilt. Mari keeldub,