Harilik raudrohi – haavaparandaja ja vere kinnipanija, põletikuvastane, seedimist soodustav ja gaase ning spasme vähendav, köha korral. Teekummel – põletikuvastane ja spasme leevendav, nõrk rahustav vahend, välispidiselt põletikuvastane ja antiseptiline. Harilik astelpaju – aitab kaasa haavade paranemisele ja on põletikuvastase toimega; soodustab kudede taastumist. Teepuu – soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seenevastase toimega. 7. Millised on vitamiinide saamisallikad? Milline allikas on kõige olulisem. Milliseid vitamiine suudab organism ise sünteesida – too mõni näide? Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9
Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, neerude normaalseks funktsioneerimiseks, kesknärvisüsteemi, lihaste
hulk; kõhulahtisuse korral vee kaotus, siis uriiniga läheb vähem vett välja. Kui juuakse rohkem, siis uriini väljutatakse rohkem, kuid kui samal ajal higistatakse, siis ei suurene uriini kogus. Kui süüakse soolast toitu, osmootne rõhk tõuseb, vesi jääb organismi, tekivad tursed. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni, magneesium, tsink, seleen jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad.- ise vaadata! Vitamiinide mõiste ja tähtsus. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja põhjused. Punkt 7 ise. Vitamiinid Vitamiinid on toitainete ja mineraalainete kõrval eraldi ainete rühmaks, mis on vajalikud ensüümide tekkeks, kudede koostises, ainevahetus protsesside toimumiseks. Elutähtsad ained. Vita-elu, amiin-valk. Vitamiinide avastajaks on pretendeerinud mitu arsti/teadlast, üheks olu Lunin, töötas Tartus lastearstina, 1880. Tema kirjutas: ,,lisaks valkudele, rasvadele,
18. loeng (20.10.2010) ÕISist toitumise analüüsi tabel KT jaoks!!!!!!!!!! Urmas Kokasaar ,,Vitamiinid" ja ,,Mineraalained" Kingissepa õpik Räni, seleen ja magneesium (lisaks ÕISis nimetatutele). Mineraalained vees lahustuvad (B-rühm B1,B2,B12) ja C-vitamiinid. Rasvlahustuvad on A,D ja K. Mida õppida vitamiinide ja mineraalainete juures: 1.Vitamiini ja mineraalaine funktsioon; 2.Mis tekib vitamiini puudumisel ja vähesusel (hüpovitaminoos ; avitaminoos) 3. Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide) Kõhunäärme eritumise regulatsioon Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Kolm faasi: 1. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin
annaabi.ee 
