Saamid ehk laplased ..... 6.Klass Saami lipp Saamidest · Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosasN orras,Rootsis, Soomes ja Venemaal . · Saame on kokku 80 000100 000 . Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. · Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Ligikaudne Saamide asukoht tänapäeval. Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata
riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada
Praeguseks on säilinud neli olulisemat asuala: Põhja-Norra, Põhja-Rootsi, Põhja-Soome ja Koola poolsaar Venemaal. Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. [1; 2010, 03,06] Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. [1; 2010, 03,06] Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti lid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse pärast selle vabanemist jääaegse jääkatte alt. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. [1; 2010, 03,06] Arheoloogiliste tõendite alusel jõudsid inimesed, kes varem elasid Oneega lõunakaldal ja Laadoga ümbruses, Põhja-Soomes Lapimaal olevale Utsjoele enne 8100 eKr. Kuid saami keeled ei ole nii vanad
võetakse emakeeleoskus või päritolu. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes Norra, Rootsi ja Soome põhjaossa ja Koola poolsaarele Venemaal. Ühtse asuala puudumise tõttu on saamide täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Keel: Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud
Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti
vald. Norras räägib suur osa Kautokeino, Karasjoki, Tana, Nesseby ja Porsangeri valla elanikest saami keelt. Administratiivselt peetakse Norras saami aladeks Finnmarki, Tromsö ja Nordlandi maakonda ning osi Nord- Tröndelagi ja Hedmarki maakonnast. Rootsis elab umbes pool saami elanikkonnast Norrbotteni, Västerbotteni ja Jämtlandi maakonnas (need maakonnad on ka administratiivselt saami alad). Vene Föderatsioonis on enamik Koola poolsaare saamidest koondatud Lovozero rajooni. Vaid Soomes Utsjoe ja Norras Kautokeino, Karasjoki, Tana ja Nesseby vallas moodustavad saamid elanikkonnast enamuse. ARVUKUS 54 Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17
annaabi.ee 
