Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). TAANI INTERREGNUM 1332-40: Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud DANHOF (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis kulminatsioonini kui Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et
linnuse. Vallutas 1222 osa Saaremaad. Kindlustas Stensby lepinguga oma võimu Eestimaal. Laskis koostada Jüütimaa seadustekogu ning Taani hindamisraamatu. Taani interregnum 1332-40 Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud Danhof (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis oma kulminatsioonini, Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani aladest sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest lihtsalt polnud enam enam, mida valitseda (Taani kuninga võimu alla oli jäänud vaid üks maakond Jüüti poolsaarel). Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus, kui 1340. astal naasis kodumaale siiamaani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV. Valdemar IV Taani kuningas 1340-75
võimu Eestimaal. Laskis koostada Jüütimaa seadustekogu ning Taani hindamisraamatu. Taani interregnum 1332-40 Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud Danhof (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis oma kulminatsioonini, Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani aladest sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest lihtsalt polnud enam, mida valitseda (Taani kuninga võimu alla oli jäänud vaid üks maakond Jüüti poolsaarel). Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus, kui 1340. astal naasis kodumaale siiamaani pagenduses olnud Kristoferi poeg (hiljem Valdemar IV). Valdemar IV Taani kuningas 1340-75
annaabi.ee 
