kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.2. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", 5- vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide
Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A- mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud
jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide
annaabi.ee 
