“Süda tuksub (tuks, tuks, tuks)”. Taas kõlas laulupeol Aleksander Kunileiu “Sind surmani” (sõnad Lydia Koidula). Peoeelsel päeval toimus peaproov, kus laulupeokoori dirigent Johannes Kappel pöördus kooride poole: “Sellepärast palun teid väga, armsad lauljad, mind jõudumööda toetada ja aidata seeläbi, et takt, valjud ja pehmed, paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad võimalikult selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis. Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile
rahvaviis “Süda tuksub (tuks, tuks, tuks)”. Taas kõlas laulupeol Aleksander Kunileiu “Sind surmani” (sõnad Lydia Koidula). Peoeelsel päeval toimus peaproov, kus laulupeokoori dirigent Johannes Kappel pöördus kooride poole: “Sellepärast palun teid väga, armsad lauljad, mind jõudumööda toetada ja aidata seeläbi, et takt, valjud ja pehmed, paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad võimalikult selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis. Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja
hävitavalt mõjunud. Vana Eesti laulu asemele on kas Eesti sõnadega lauldavad Saksa laulud asunud, mida enamasti noored inimesed laulavad, ehk nad laulavad Saksa viiside mõjul sünnitatud Eesti laulusidm koguni vähe on aga Eesti laadilisi viisisid, viimaseid sõimatakse sagedasti sandiviisideks, sest et neid tõesti kerjajate ja vaeste inimeste suust veel kuuleb. On väga soovida, et Eesti rahvaviisid mitte ei kaoks. Neid peaks üles kirjutama ja koguma... Sest rahvalaulu najal saaksivad meie heliloojad Eesti muusikale tüpilise aluse panna..." Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära.
annaabi.ee 
