Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1] Iseloomult on alpakad õrnad, uudishimulikud, intelligentsed ja tähelepanelikud. Saakloomana on nad ettevaatlikud ja hirmununa närvilised võõraste alpakade ja inimeste suhtes, eriti kui ligineda alpakale tagant. Karja hoiatavad nad sissetungijate eest sissehingamisel tekkiva valju ja terava eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata andes esijalgadega hoope ja sülitada. [1] 4 ALPAKA LIIGID 4.1 Alpakasid on kolme liiki Kõige tuntum on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega Huacayo (95% populatsioonist) (vt joonis 3)
Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1] Iseloomult on alpakad õrnad, uudishimulikud, intelligentsed ja tähelepanelikud. Saakloomana on nad ettevaatlikud ja hirmununa närvilised võõraste alpakade ja inimeste suhtes, eriti kui ligineda alpakale tagant. Karja hoiatavad nad sissetungijate eest sissehingamisel tekkiva valju ja terava eeslikisa meenutava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata andes esijalgadega hoope ja sülitada. [1] 5 4 ALPAKA LIIGID 4.1 Alpakasid on kolme liiki
mõtlegi selle evolutsiooniliste põhjuste peale, kuigi võiks. Klassikaline seletus vastuvarjutusele tugineb tähelepanekule, et kuna valgus tuleb enamasti ülaltpoolt, siis võib ülalt tume ja alt hele loom näida ühtlaselt värvununa (kuna siis tumedam selg on rohkem valgustatud) ja seeläbi vabana varjudest, milliste omamine on ühest suunast valgustatud kolmemõõtmelise objekti igiomane omadus. Sellist varjudeta objekti ei taju kiskja kolmemõõtmelise saakloomana. Seda kõike on arvatud juba ammu (alates 19. sajandist), aga vastavaid katseid on tehtud vähe ja alles viimasel ajal (nt liblikaröövikuid jäljendavaid mulaaze puu otsas lindudele eksponeeritud). On mõningaid tõendeid mainitud klassikalise seletuse kehtivuse kohta, aga samas on ka väljendatud õigustatud kahtlusi, nimelt peab varjude kaotamiseks valgus tulema üsnagi täpselt õige nurga all, mida looduses ilmsestigi harva ette tuleb. Klassikalise hüpoteesi
Sälg 40-55 korda minutis Varss 100-120 korda minutis HOBUNE, KUI SAAKLOOM, KARJALOOM. PÕGENEMISREAKTSIOON. · Rohusööjana peab hobune olema võimeline seedima tselluloosi. See protsess on suhteliselt aeganõudev ja eeldab söödakoguste bakteriaalset kääritamist. Näiteks veisel on selle tarbeks mitmeosaline magu, millesse mahub ca 200 liitrit sisaldist. · Kuna hobuse kaitsekontseptsiooniks saakloomana on võimalikult varakult vaenlast märgata ja põgeneda, ei saa ta endale väga rasket ja mahukat seedeelundkonda lubada. Seda üritab hobune kompenseerida oma elurütmiga, süües pidevalt väikesi söödakoguseid. · Looduslikus rütmis kulutab hobune keskmiselt 21 tundi ööpäevast söömisele. Tuleb muidugi arvestada sellega, et looduslik rohumaa ei paku jõusööta ja muid kontsentreeritud söötasid, mida inimene hobuse toidulauale tassib.