värv aitab kontrollida kehatemperatuuri, öösel kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks kasukas ei ole kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni, mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustavad fennekrebase elukeskkonda suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Äärmuslike temperatuuride tõttu on käppade alaosa tiheda karvaga, 2 nii et liiva sees on hea joosta ning pehmendavad samme, nii et saakloomal on teda raske märgata (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). PALJUNEMINE Paaritumine toimub jaanuarist kuni aprillini. Isase jooksuaeg kestab 46 päeva ning sel ajal on ta väga agressiivne ja märgistab oma territooriumi uriiniga. Tiinus kestab 4952 päeva. Pojad sünnivad enamasti hiljemalt mais. Kui kõik kutsikad hukkuvad, aga toitu on piisavalt, võib augustis toimuda teine poegimine. Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal (http://et.wikipedia
poega. Emasloom imetab neid hoolsalt ega jäta alguses hetkekski omapäi. Tiigrikutsikate silmad avanevad umbes 2 nädala pärast, sel ajal hakkavad neil kasvama ka hambad. Kahe kuu vanuselt lahkuvad kutsikad harilikult esmakordselt oma varjualusest. Ematiiger toob neile liha, kuigi jätkab poegade imetamist veel 5-6 kuu vältel. Siis hakkab ta poegi endaga jahikäikudele kaasa võtma. Juba pisikestel tiigrikutsikatel on instinktiivne oskus saakloomal kõrist kinni haarata. Ema käest õpivad nad teisi jahipidamiseks vajalikke nippe. Tiigrikutsikad ajavad tihti üksteist taga ning peavad omavahelisi võitlusi, mis neid samuti jahipidamiseks treenida aitavad. Umbes aastavanuselt suudavad pojad juba iseseisvalt jahti pidada, kahe aastaselt on nad võimelised suuremat saaki küttima. Noored saavad iseseisvaks alles 3-5 aasta vanuselt, mil nad endale oma isikliku territooriumi otsivad. 5.ERIKOHASTUMUS
keskkonnatingimused - Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed, kajalokatsioon ultraheliga nahkhiired, mürk saagi paralüseerimiseks rästik, kombineeritud jahipidamine ehk rollijaotus hundid, kiire rõhumuutusega saagi uimastamine tõugjas; varjevärvus, -poosid
isendi kohasusega korreleeruvatele parameetritele on põhjuslikus seoses just kaitseainetega või millegi muu kaasnevaga. asja uuritakse. Aga vastates küsimusele, et miks kõik mürgised pole, ei tohi muidugi ära unustada koevolutsiooni toimumist (vt vastav loeng). Kui saaklooma populatsioon evolutsioonerub tugevama keemilise kaitse suunas, käivitub kiskja populatsioonis evolutsioon saaklooma "keemiliselt üle kavaldamaks", kui see õnnestub, pole saakloomal oma keemilisest kaitsest enam kasu ja see võib evolutsiooniliselt degenereeruda. Keemilise kaitse evolutsiooni seletamisel ilmneb huvitav probleem - keemiline kaitstus enamasti ei päästa selle isendi elu, keda maitstes kiskja saaklooma kaitstusest teada sai. Toksilist või ärritavat ainet saab kiskja keelele siis, kui ta mürgise putuka juba katki on hammustanud! Kuidas siis sai keemiline kaitse evolutsioneeruda, kui ta ei tõstnud selle isendi kohasust, kellel vastav tunnus ilmnes
f effektiivsus, millega söödud toit järglasteks konverteeritakse q liigisisese konkurentsi koefitsent Süsteem on stabiilne kui N = q/fá ja P=r/á võrdub (liigiomase) konstandiga ehk kui kasvukiirus dN/dt on mõlemal juhul võrdne nulliga. Saaklooma soodsad tingimused annavad võimaluse kiskjal paljuneda. Kiskja paljunemise arvelt väheneb saaklooma arvukus, mistõttu väheneb mõne aja pärast ka kiskja arvukus. See omakorda annab võimaluse saakloomal jälle paljuneda. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; a) Pelgupaik; b) mehhaaniline (kilpkonna kilp); c) keemiline (mürgise nahaga konnad); d) kaitsevärvus: 1) varjuvärvus sulandub keskkonda; 2) segav värvus häirib kiskja keskendumist; 3) ehmatav muster (liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus erk värv, näitab, et on väga mürgine 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi;
annaabi.ee 
