Võtmete valikuks peab saaja: 1) valima kaks suurt algarvu p ja q (mida suurem arv, seda raskem koodi murda). Soovituslikult: p * q = 1024 (väga tähtsa info jaoks) või 768 (vähem tähtsa info jaoks). 2) arvutama n = p*q ja z = (p-1)*(q-1) 3) valima arvu e < n, millel pole ühtki ühist tegurit z-ga (v.a. 1). 4) Valima arvu d nii, et e*d -1 jagub täpselt (jäägita) arvuga z. (ehk: e*d mod z = 1) 5) avalik võti on eb(n,e), privaatvõti on db(n,d). Saatjapoolne krüptimine ja saajapoolne dekrüptimine: 1) Oletame, et saatja tahab saata numbrit m < n. Krüptitud sõnum: c= me mod n. 2) Saajapoolne dekrüptimine: m = cd mod n RSA tõestus: m = (me mod n)d mod n. Kui p, q on algarvud ja n=p*q, siis xy mod n = x y mod (p-1)*(q-1) mod n (me mod n)d mod n = med mod n = m ed mod (p-1)*(q-1) mod n = m1 mod n = m. m.o.t.t. RSA on kümneid kordi aeglasem, kui DES. 58. Autentimine Authentication is the process of proving one's identity to someone else. Authentication
peab saaja: 1) valima kaks suurt algarvu p ja q (mida suurem arv, seda raskem koodi murda). Soovituslikult võiksid p ja q olla 1024 biti(väga tähtsa info jaoks) või 768 biti(vähem tähtsa info jaoks). 2) arvutama n = pq ja z = (p-1)(q-1) 3) valima arvu e < n, millel pole ühtki ühist tegurit z-ga (v.a. 1). 4) Valima arvu d nii, et ed -1 jagub täpselt (jäägita) arvuga z. (ehk: e*d mod z = 1) 5) avalik võti on eb(n,e), privaatvõti on db(n,d). Saatjapoolne krüptimine ja saajapoolne dekrüptimine: 1) Oletame, et saatja tahab saata numbrit m < n. Krüptitud sõnum: c= m e mod n. 2) Vastuvõtjapoolne dekrüptimine: m = cd mod n 51. Autentimine Autentimine on oma identiteedi tõestamine kellelegi teisele. Autentimisprotokoll (ap) kõigepealt identifitseerib suhtlejad teineteisele ja alles peale identifitseerimist algab tegelik suhtlus. 1) Autentimisprotokoll ap1.0 - lihtsaim autentimisprotokoll. Saatja (Alice) saadab vastuvõtjale (Bob) sõnumi, et tema on saatja
Soovituslikult võiksid p ja q olla 1024 biti(väga tähtsa info jaoks) või 768 biti(vähem tähtsa info jaoks). 2) arvutama n = pq ja z = (p-1)(q-1) 3) valima arvu e < n, millel pole ühtki ühist tegurit z-ga (v.a. 1). 4) Valima arvu d nii, et ed -1 jagub täpselt (jäägita) arvuga z. (ehk: e*d mod z = 1) 5) avalik võti on eb(n,e), privaatvõti on db(n,d). Saatjapoolne krüptimine ja saajapoolne dekrüptimine: 1) Oletame, et saatja tahab saata numbrit m < n. Krüptitud sõnum: c= me mod n. 2) Vastuvõtjapoolne dekrüptimine: m = cd mod n 51. Autentimine Autentimine on oma identiteedi tõestamine kellelegi teisele. Krüpteeritakse salajase võtmega, lahti tehakse avalikuga. Siis saab teada, kes on krüpteerinud, sest ainult temal on taoline võti.
annaabi.ee 
