idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED
idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED
Umbrohuseemnete arvukus mulla 30 000 100 000 seemet/m2; tugevasti umbrohtunud aladel 300 000 1 000 000 seemet/m2. Lääne-Euroopas on viimase 40 50 aastaga põlluumbrohtude liigiline koosseis vähenenud 20 40%. Seemnepakk mullas varasema 30 000 umbrohuseemne asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumist ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. Hinnanguliselt 0,3 9% eluvõimelistest seemnetest tärkavad igal aastal ning see protsent jääb aastast aastasse suhteliselt samaks. Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub: - seemnekesta läbilaskvusest - pidurdusainete hulgast seemnekestas - looduslikest keskkonnafaktoritest - valgusest, hapnikust, süsihappegaasist, temperatuurist ja veest Seemnete säilimine mulla pindmises kihis lühendab nende puhkeperioodi ning soodustab idanemist
annaabi.ee 
