b) poollooduslikud rohumaad (puisniidud, puiskariamaa, loopealsed, alvarid) 11) Heintaimede kasvatamine põllukülvikorras ( põldhein) c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo, hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta. Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks
- piima, - likööride ja teiste jookide maitsestamiseks 42. Olulisemad õlikultuurid maailmas, Eestis. Euroopa kesk- ja põhjaosas on kõige sobivam viljeleda rapsi. Lõunaaladel kasvatatakse päevalille. Vahemere ääres viljeldakse oliive. Kogu Euroopas vähemal määral õlilina. Lääne-Euroopas (Saksamaal, Põhja-Prantsusmaal, Poolas, Austrias, Tsehhimaal, Sloveenias) kasvatatakse põhiliselt talirapsi (saagipotentsiaal suvirapsist märksa suurem). Rootsis, Taanis ja Inglismaal kasvatatakse nii suvi- kui talirapsi. Soomes ja Norras kasvatatakse peamiselt suvirüpsi, vähem suvirapsi. Eestis: Raps, Rüps, lina(vähene tootmine veel) 43. Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. · Hiina, Kanada, India · Rapsiõli: Hiina, saksamaa, India 44. Rapsiõli toiteväärtus. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastunud rasvhappeid (100 grammis 7,2 g) , rohkem
· palju juhtimatuid tootmisfaktoreid (kliima), mille tõttu saagid äärmiselt ebastabiilsed nii koguseliselt kui ka kvaliteedilt · maaressurss on piiratud · taimekasvatuses kallite masinate hõivatus väga lühiajaline · tavaliselt ükski tootja ei oma üksinda võimet turgu mõjutada · enamikes arenenud riikides tugevasti riiklikult reguleeritud (otsetoetused, ekspordisubsiidiumid, siseturukaitse jne). Põllumajanduskultuuride saagipotentsiaal ja selle realiseerumine eestis Eesti ja teiste Euroopa riikide taimekasvatuse tootmistaseme analüüsil lähtuti Eesti Statistikaameti väljaannetest ning FAO andmebaasidest. Reaalse saagipotentsiaali hindamise aluseks on võetud meie teadlaste poolt aastakümnete kestel korraldatud väetuskatsete ja riiklikus sordivõrdluses erinevate kultuuridega ja sortidega korraldatud katsete tulemused. Heintaimede
annaabi.ee 
