Koolimaja all võib veel praegu näha varem kinnimüüritud keldrikoopaid, kus rahva jutu järele olla tõrkujaid orje sisse müüritud, aga keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast,kuhu orje üles riputati. Peksupingid olla aga alles aastat kolmkümmend tagasi mõisa kartulivõtjad Muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud. Nii räägivad vanad mõisateenijad, kes alles elavad. Ka ei puudunud majas tondid,isegi ühe koolipreili emagi alles kuusteist aastat tagasi rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust. Keegi uhke proua mustas kahisevas siidkleidis tulnud peale päikeseloojangut mööda koridori tema korteri ukse tagant mööda välisukse poole.Tema astunud ka omast toast välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema,
kehakatteks vaid kotiriidest hõlst. Väga kõhn, veel poisiohtu mees. Mehe keel ja suguelundid olid ära lõigatud, kehal olid äratuntavad piitsast ja ahelatest jäänud armid. Meest oli pussitatud kolm korda, suure vihaga, eesmärgiga tappa. Hiljem, kui Melchior tema laipa Püha Barbara kabelisse (kuhu ikka linnas hinge heitnud vaesed viidi, keda keegi omakseks ei tahtnud tunnistada) vaatama läks, leidis ta üllatusega, et keegi hiljem ka tema vasaku labajala oli maha saaginud. Magdalena lõbunaine, kes juba aastaid tagasi Rataskaevu kaevust uppununa leiti ja kelle kohta teati rääkida, et ka tema surmaeelsel päeval viirastust näinud oli. Magdaleena mees langes vitaalivendade kätte ja teist armastust tema ellu enam ei tulnud. Leseks jäänuna pidi ta ise endale elatist teenima hakkama algul virtinana, siis ka isand Bruysi juures kokana. Maksti talle aga viletsalt ja seal olles hakkas ta kõrvalt hooratööga lisa teenima
Kõige vähem oli tarbekaupu. Toomas Maarandi ja Tiit Kase arvates läks laat hästi. Korraldajad tunnistasid, et oli ka apse ning nüüd on teada mida järgmine kord teisiti teha. (Pühatamm 1989) 1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega. Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti saaginud, hakkas laadaliste kannatus katkema ja latilõikajate näitlejanärv üles ütlema, sest laadaliste nõudvate ja parastavate häälte sekka kostus latilõikajategi maavillaseid ,,kuradeid". Viimaks kui visalt vastu pannud latt Rein Tominga jalahoobist pooleks murdu, hingasid kergendatult nii laadalised kui ka latilõikajad. Laat võis alata! (Kann 1992) Laat tegelikult juba sujuski. Karjamaale olid laadakaupmeeste ,,Moskvitsid", ,,Zigulid" GAZ-
Vaadake 483 seda läbisaetud voodijalga; nende riistadega saagides kuue mehe nädalatöö! Vaadake seda õlgedest tehtud neegrit voodis ja va a d a k e . . . » «Teil on õigus, vend Hightower! Just sedasama ma praegu ütlesin vend Phelpsile endale. Mis teie sellest arvate, õde Hotchkiss? ütles ta. Millest, vend Phelps? ütlesin ma. Et voodijalg oli niimoodi läbi saetud, ütles ta. Ah, mis ma sest arvan, ütlesin ma. Ise ta seda ei saaginud, ütlesin ma; keegi teine saagis, ütlesin ma. See on minu arvamine, kas võta või jäta; seda ma ütlesin. Kui kellelgi on parem arvamine, siis öelgu. Ütlesin emand Dunlapile ka, et . . .» «Võtku see ja teine, terve külatäis neegreid pidi seal mitu nädalat ööd otsa tööd tegema, õde Phelps. Vaadake seda särki: iga toll sellest on täis verega tehtud salajasi aafrika märke! Terve hulk neegreid on alatasa selle kallal tööd teinud. Annaksin palju, kui keegi oskaks seda mulle