Mineraalmuldadel vajalik kivide pinnase vajutamine. Karjamaade kasutamist võib raskendada loomade haigestumine, tuleks kinnipidada karjatamise korrast, enamik haigustektajaid hukkub 25- 30 päeva jooksul päikese kiirte käes. Kui haigus peal jätta karjatamine pooleks aastaks. Umbrohu tõrje Umbrohud- mittekülvatavad taimed, mis 1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2.halva söödavusega, madalasaagilised, 3.suurte saagikadudega, 4.takistavad kultuurliikide kasvu. Kui võilille üle 20% taimikus nimetatakse umbrohuks. Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga 1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine. Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine
Karajmaade kasutamist võib raskendada ka loomade haigestumine, mistõttu karjamaa muutub haiguskoldeks. Pisikutega saastumine on väheoluline juhul, kui peetakse kinni karjatamise vaheaegadest. Enamik haigustekitajaid hukkub suvises päikesepaistes. Esimestel päevadel haigustekitajad ei ole ohtlikud. Umbrohutõrje Rohumaal esineb liike, mida meie ei külva. 1) Loomade tervist või toodangut kahjustavad 2) Halva söödavusega 3) Madalasaagilised ja suurte saagikadudega 4) Takistavad kultuurtaimede kasvu Umbrohtudeks võib ka kõrrelisi ja liblikõielisi pidada, mis on halva söödavusega(sinihelmikas, luhtkastevars). Rohundite ja umbrohtude vahel ei ole selget piiri. Umbrohutõrjet tehakse rohumaal kahel printsiibil: Profülaktiline ehk kaudne - Kaudsed võtted: Umbrohtude niitmine enne õitsemist, aga niita ka karjateedelt ja aia alt. Umbrohupuhta seemne kasutamine rohumaade
saagist. Kahjustajate tõrjeta võivad saagi saamiseks eelnevalt tehtud kulutused (mullaharimine, väetamine jne) osutuda asjatuks. Majanduslikult tasuva ja kvaliteetse saagi saamiseks on vaja rakendada taimekaitse abinõusid. Neid on põhjalikult käsitletud Heas taimekaitsetavas. 8.1 Integreeritud taimekaitsesüsteem Euroopa riikides on võetud eesmärgiks vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist, riskeerimata seejuures taimekahjustajate poolt tekitatavate saagikadudega. Kaasaegses põllumajanduses tunnustatakse integreeritud taimekaitsesüsteemi, mis säästab keskkonda, olles samal ajal efektiivne ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav meetmete kogum. Eelisõigus tuleb anda sellistele taimekasvatusviisidele ja -tehnoloogiatele, mis võimaldavad vähendada või välistada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist. Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite
annaabi.ee 
