väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on väetamisega planeeritav enamsaak, b ja c on saagifunktsioonide kordajad. Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. Majanduslikult optimaalse väetisenormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ning kavandatav kasum. 13. Väetisenormi mõjutavad tegurid Konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi mulla omadused, väetustarve,
väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: YX= Y0 + bx cx2 , kus YX= planeeritud saak; Y0= saak väetamata alalt; x=väetisnorm; bx cx2= väetisega planeeritav enamsaak; b ja c= saagifunktsioonide kordajad. 6 Leitakse tuletis b-2cx. Kui saak (Y) ja väetisannus (x) on väljendatud kilogrammides hektari kohta, siis näitab tuletis enamsaaki kilogrammides väetise ühe kilogrammi toimeaine kohta väetiseannuse x korral. Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks
Eväet=(YNKP-Y0):X kus YNKP-saak väetist (NKP) saadud põllult Y0- saak väetamata põllult X-summaarne väetiseannus toimeaines Saagifunktsioon iseloomustab väetiseannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), mis on leitav Yx=Y0+bx-cx2 kus Yx- planeeritud saak Y0- saak väetamata alalt x- väetisnorm bx-cx2 väetamisega planeeritav enamsaak b ja c saagifunktsioonide kordajad Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. 68 Majanduslikult optimaalne väetisnorm on väetamise tase, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind = väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ja kavandatav kasum. Igal konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine,
annaabi.ee 
