Vesinik Kenert Künnapuu Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatom loosneb ühest elektronist ja ühest prootonist. Lihtainenena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1 Füüsikalised omadused Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemili...
seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub. ·Eksotermilise reaktsiooni korral kulub lähteainete sidemete lõhkumiseks vähem energiat, kui saadusel sidemete tekkimisel vabaneb. · Keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub ning katkemisel energia neeldub Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator, Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu ·Kütus- peamiselt süsinikühend, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat ·Liigitatakse: Gaasilised põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või
muid nafta derivaate. (Merkel D et al.) Seega kasutatakse naftat tegelikkuses väga suure varieeruvusega toodete ja kemikaalide puhul, muutes selle asendamatuks aineks kogu maailmas (Ibid.) Kaheldav on aga rõhumine sellele kui kõige olulisemale energiaallikale (selle kohta on rohkem informatsiooni referaadi järgnevates peatükkides). 1.3.2. Naftaga kaasnevad ohud Kõige globaalsem mõju on kütusel kui nafta saadusel, sest tegemist on produktiga, mida kasutatakse sisepõlemismootorite töötamisel. Kuna tänapäeva tehnoloogia pole oma mastaabiga jõudnud momenti, kus alternatiivenergial kasutatavad süsteemid ületaksid nafta saadustel põhinevat energiat, on keskkonna reostuse peamiseks põhjuseks liigne vingu -ja süsihappegaas, mis on omakorda üheks põhjuseks globaalsele soojenemisele. Teiseks ning otseseks probleemiks on nafta ammutamise kaasnev lekkeoht, mis mõjutab
Jäävärvimine. Jäävärvimisel moodustub lahustumatu värvaine asoühend otse kiu pinnal. Värvaine ei tohi sisaldada sulforühmi, mis suurendavad lahustumist. Asovärvaine saadakse kahe komponendi reageerimisel. Asovärvaine tekib madalal temperatuuril (00C) lähedal, tuleb lahuseid jääga jahutada. Sellest ka selle värvimismeetode nimetus. Mõlema värvimiseks kasutatava lähteaine molekulid on tunduvalt väiksemad kui värvimisel tekkival ja materjalile värvi andval saadusel = asovärvainel. Mõlemad lähteained peaVAD OLEMA KA LAHUSTUVAD. Materjali immutatakse mõlema komponendiga, need tungivad kiu struktuuri sisse ja reageerivad seal ja tekkinud suurem asovärvaine molekul jääb selle struktuuri sisse. Kuna ta on lahustumatu, ei saa ka vesi teda sealt välja pesta. Saadud värv on väga pesukindel. Kuna asokomponendid on peaaegu alati fenoolid, mis lahustatakse leelistes, ei saa neid kasutada valkkiudainete värvimiseks
annaabi.ee 
