(1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta
iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega. Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik. Itaalial on kahekojaline parlament ülemkoja senati (Senato della Repubblica) ja saadikutekojaga (Camera dei Deputati). Valimised toimuvad viie aasta järel. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss
Presidendiks sai Napoleoni I vennapoeg II keisririik Napoleon III - president saatis laiali Rahvusassamblee ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Üldine v III vabariik Ajutine valitsus – Rahvuslik kaitse (Pariisi linna saadikud) Riigipeaks sai Thiers Parlam asub Versailles Presidendil on suur võim, valitakse Saadikutekojaga ja Senatiühistungi Assamble Nationale (Saadik, Senat) 2 kojaline Üldine Koloniaalimpeerium Protektoraadi süsteem – välipoliitika kaitse Ministere des colonies – otsene haldamine IV vabariik Režiim on parlamentaarne Parlament kahekojaline Ülemkoda – Le Conseil de la République: Sarnaneb V vabariigi senatiga
Louis XVIII, Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte) 1814. aasta harta, mis kehtestas kahekojalise seadusandliku kogu päriliku/nimetatava Peeridekoja ja valitud Saadikutekojaga nende roll oli konsultatiivne (väljaarvatud maksustamine), kuna vaid kuningas omas võimu teha ettepanekuid või kehtestada seadusi ja nimetada või tagasi kutsuda ministreid valge terror Riigiametnikel oli lihtne tulle Louis XVIII poole üle, kuna Napoleon loobus ise troonist 1814. Louis jättiski kõik tiitlid jms alles. Napoleoni tagasitulle jooksid kõik need "lojaalsed" tegelased üle. Nüüd Louis' tagasi tulles ei saanud ta usaldada enam kedagi ja hakkas neid taga kiusama. Napoleoni
annaabi.ee 
