valimisi ei saa demokraatlikuks pidada, seda on käsitletud ka eespool pealkirja "Diktatuurid" all. Demokraatlikke valimisi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Üldised - osa võtab reeglina kogu täisealine kodanikkond (v a teovõimetud, kinnipeetavad, parlamendivalimistel ka mittekodanikud). 2. Ühetaolised - kõigi valijate hääled on võrdsed, enamasti on igal valijal üks hääl. 3. Otsesed - valija annab oma hääle otse kas saadikukandidaadile või kandidaatide nimekirjale. 4. Salajased - keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab. Teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa Valimised peavad olema perioodilised, st toimuma teatud ajavahemiku tagant. Üldised, ühetaolised ja vabad valimised on suhteliselt uus nähtus. Võitlus üldise valimisõiguse kehtestamiseks algas 1830. aastatel Inglismaal ja levis mujal Euroopas laiemalt sajandi lõpu poole. Näiteks USAs oli 1787. aasta
Kodanike enamusele on valimised kõige levinum ja ehk ainuke viis poliitilises elus osaleda. Demokraatlike valimisi iseloomustavad tunnused: · Üldised osa võtab reeglina kogu täisealine elanikkond (v.a töövõimetud, kinnipeetavad, parlamendivalimistel ka mittekodanikud) · Ühetaolised kõigi valijate hääled on võrdsed, enamasti on igal valijal üks hääl ja kõik hääled on võrdsed. · Otsesed valija annab hääle otse kas saadikukandidaadile või kandidaatide nimekirjale. · Salajased keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab, teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa. · Perioodilised toimuvad teatud ajavahemiku järel. Valimissüteemid on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist. Valimissüsteemid:
Demokraatlikke valimisi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Üldised - osa võtab reeglina kogu täisealine kodanikkond (v a teovõimetud, kinnipeetavad, parlamendivalimistel ka mittekodanikud). 2. Ühetaolised - kõigi valijate hääled on võrdsed, enamasti on igal valijal üks hääl. 13 3. Otsesed - valija annab oma hääle otse kas saadikukandidaadile või kandidaatide nimekirjale. 4. Salajased - keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab. Teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa Valimised peavad olema perioodilised, st toimuma teatud ajavahemiku tagant. Üldised, ühetaolised ja vabad valimised on suhteliselt uus nähtus. Võitlus üldise valimisõiguse kehtestamiseks algas 1830. aastatel Inglismaal ja levis mujal Euroopas laiemalt sajandi lõpu poole. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi
annaabi.ee 
