jõudmist jagati need kohalike poolt laiali. Elamispinnaks oli ette nähtud igale inimesele kolm ruutmeetrit, tihti aga ulatus see ainult ühe ruutmeetrini. Elati suvebarakkides, hüttides, muldonnides, lautades, klubides antud olude sobimatutes ruumides. Leiba jagati tööpäevade eest, aga seda ka ainult sellele kes tegi ja sellega pidi ta toitma ära ka vanurid ja lapsed. Lisaks hoiti väljateenitud palkasid kuude kaupa kinni. Näljahäda oli suur ja ei saanud ka loota kodust saadetavatele pakkidele. Polnud ka asju mida enam kohalikega vahetada, sest 100 kg kaasavõetud isiklikke asju perekonna kohta sisaldas vaid minimaalset. Needki kaasavõetud asjad olid sageli jaamades segamini läinud teiste pakkidega. Kalapüüdmiseks ja küttimiseks puudusid vajalikud vahendid ning vajalik liikumisvabadus. Ei osatud ka küüditatuid kusagile tööle rakendada, sest kohalik juhtkond ei pidanud seda enda ülesandeks. Küüditatud kuulusid rohkem julgeolekutegelaste töövaldkonda
komandandid linnades ja asulates Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium ehk Idaministeerium (Alfred Rosenberg) Riigikomissariaat Ostland Riias (Hinrich Lohse) Kindralkomissariaat Reval (Karl-Siegmund Litzmann) Piirkonnakomissariaadid Julgeolekupolitsei ja SD komandör Eestis SS-Obersturmbannführer Martin Sandberger – suutis omandada erakordselt suure mõjuvõimu Komissare hakati välja valima juuni lõpus 1941. 4–6 nädala jooksul valmistati ette, itta saadetavatele ametnikele peeti loenguid geograafiast, kultuurist, poliitilisest olukorrast, tulevastest ülesannetest, seadusandlusest. Eesti Omavalitsus EOV Juht Hjalmar Mäe direktooriumid ja keskasutused maa- ja vallavalitsused Miks Hjalmar Mäe? Kontaktid Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV ametiga (julgeolekupolitsei) Tutvused (Peter Kleist ja Werner Best) Eesti paremradikaalse partei juhtiv tegelane
märkustega varustatud ajakava koos tööde tähtaegadega, mis on sidusalt kättesaadavad kõikidele projektis osalejatele. Kultuuriprojekti käigus võib luua veebipõhiseid andmepanku. Sellisel juhul muutub kultuuriüksuse veebirakendus sidevahendist projekti enese elluviimise vahendiks, mille juures peab arvestama ainese andmekaitse reegleid. Välissuhtluse optimeerimisel soovitatakse pöörata suurt tähelepanu sidusatele meediakeskustele saadetavatele pressiteadetele, mis teavitavad projekti käigust ja tulemustest. Kultuuriprojektid ja kultuuriveebi eesmärgid Kultuuriprojekti veebirakenduse spetsiifiliste eesmärkide analüüs hõlmab nii konkreetset kultuuriüksust kui ka projekti eraõiguslikke partnereid. Eesmärgi nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) saavutamiseks tuleb tuua projekti lõpptulemus (mida on kirjeldatud ühiskondlikult esitatud kultuurialaste nõudmiste põhjal),
annaabi.ee 
