lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogus läbi.II lugemis käigus otsustakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse III lugemisele.III lugemiselt läheb automaatselt lõpphääletusele ja seal parlamandisaadikud hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu.tavaliselt piisab lihthäälte enamusest, raskematel vaja ka Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse saadetake presidendile, tema otsustab, kas saadab seaduse riigikogusse tagasi või kuulutab välja seaduse. Kui kuulutab välja , sis se avaldatakse Riigi Teatajas. Riigikogu: valib Vabariigi Presidendi; annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile kuulutab Vabariigi Presidendi
sind ära ei tunne, siis ei ole sul ka mingit hirmutunnet ja pahatihti ajatakse kas väga rumalat juttu, solvatakse teisi, esinetakse kellegi teise nime all või tehakse muid asju, mis korralike kasutajaid segab. Mõned miinused, mis internetis just viimasel ajal rohkelt esile kerkinud, on internetikuritööd, häkerlus, rämpspost, liigne reklaam ja arvutiviirused. Välja on mõeldud igasuguseid erinevaid petuskeeme, mille abil inimestelt raha välja petta. Näiteks saadetake inimestele kirju, kus esitatakse end vale nime all ja pinnitakse neil pangaandmete paroole või muid isiklike andmeid välja. Osad veebilehed on üleujutatud liigsest reklaamist. Näiteks eriti häirivad sellised reklaamid, mis veebilehe avades ekraanil ringi jooksma hakkavad. Ning selleks, et oma tööd edasi teha pead selle kinni panema. Tähelepanelik tuleb olla ka oma eposti aadressi levitamisega internetis. Näiteks
Anduri töö põhineb piesoelektrilisel efektil kus mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks (suure sagedusega vahelduvpingeks). Detonatsiooni puhul esineb tunduvalt suurem vibratsioon. Detonatsioonianduri signaali puudumisel muudab juhtplokk süütehetke u. 10...15° hilisemaks kui ideaalväärtus(avariireziim). Nukkvõlli asendi andur. Sellelt andurilt võetakse signaal tahhomeetrile, mis näitab ära mootori pöörlemiskiiruse. Iga töötakti ajala saadetake signaal juhtplokki, kus arvutatakse ajaühikus (minut) ära pöörlemiskiirus. Olenevalt kui mitu silindrit mootoril on, korrutatakse signaalide arv kahega (väntvõlli üks pööre on pool nukkvõlli pööret). Näiteks mootoril, millel on kuus silindrit, annab nukkvõlli andur ühe väntvõlli täispöörde tegemisel kolm signaali. Eelnevate andurite koostöös ja juhtaju abil saadetakse lõplik signaal (12V) süütepoolidesse. Süütepoolid indutseerivad madalpinge kõrgpingeks (20kV
kohale vigaselt, siis saadetakse ACK_0, ehk vastuvõtja tahab, et paketti korratakse saatja poolt. Saatja saadab paketi uuesti ja kui see läheb teepeal kaduma, siis saatja ootab mingi aja ja kui selle aja jooksul kviitungit ei saada, siis saadab ta selle paketi uuesti niikaua, kui ta saab tagasi kviitungi ACK_1. Võimalus on veel, et mitte pakett ei lähe kaduma, vaid kviitung läheb kaduma. Näiteks saadetakse pakett_0 ja saadetakse vastu ACK_0. Kui ACK_0 oli vigane, aga ta tuli kohale, siis saadetake pakett_0 uuesti, kuna see oli vigane kviitung ja saatja ei teadnud kas see on ACK_0 või ACK_1. Vastuvõtja nüüd saab aru, et tegemist on duplikaadiga ja ta peab ACK_0-i uuesti saatma. Kui nüüd see läheb kaduma, siis saatja jaoks pole vahet kas läheb pakett kaduma või kviitung kaduma. Vastuvõtja puhul on aga vahe, kuna ühel juhul ta saab paketi kätte, teisel aga mitte. Saatja puhul lihtsalt kui aeg saab täis, tuleb paketti korrata.