C clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK universaalsisenditega 4. T loendussisendiga Sisendsignaalile reageerimise järgi liigitatakse trigerid: 1. Asünkroonsed 2. Sünkroonselt Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest, sünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid ainult sünkrosignaali saabudes juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad 1. Staatilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on 1 või 0. 2. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitumine toimub sünkrosignaali muutumisel 0->1 või 1->0. Trigeriv võivad olla 1. Ühetaktilised ja 2. Kahetaktilised.
27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline
On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti, mis on vastastikku seotud tagasisidega. Olekut muudavad sisenditesse saabuvad välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1. Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates nende saabumishetkest, sünkroonsele trigerile juhtsisendile clock saabunud sünkrosignaali saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega trigeriteks, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis, kui sünkroseisundis on null, ning dünaamilise juhtimisega trigeriteks, kus ümerlülitus toimub sünkrosignaali muutumisel 0-1 või 1- 0. Otsesisenditega asünkroonne RS triger kooseb kahest VÕI EI elemendist, kus ühe elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga
juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid: 1. Asünkroonset 2. Sünkroonset Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest. Sünkroonsele mõjuvad ainult sünkrosisendist saadud juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on null. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali muutumisel nullist üheks või ühest nulliks. 1 taktised ja 2 taktised võivad olla. 5.2. Asünkroonsed trigerid 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger Triger koosneb kahest VÕI-EI elemendist, kus R 1
juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid: 1. Asünkroonset 2. Sünkroonset Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest. Sünkroonsele mõjuvad ainult sünkrosisendist saadud juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on null. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali muutumisel nullist üheks või ühest nulliks. 1 taktised ja 2 taktised võivad olla. Digitaaltehnika konspekt 24 5.2. Asünkroonsed trigerid 5.2.1
annaabi.ee 
