Saabel üheteraline ja teramik on kõver. Saablit kasutasid rohkem idapoolsed rändrahvad ja ennekõike kergeratsaväelased. Saabel oli ennekõike lõikerelv ja seetõttu kõver. Lääne-Euroopas episoodiline külalised Ungarlased 9. saj ning neil põhirelvaks saabel. Ka sõna saabel pärit ungari keelest. Sellel ajal veel eriti kaitserüüd ei kasutata ning esialgu levib lühiajaliselt Ida-Euroopas, kuid hääbub siis ka ungarlaste hulgas. 15. saj aga tuleb kautusele saabli sarnane relv falkon. Kõver vaid teramiku esimene kolmandik ja kasutusel peamiselt meremeeste hulgas. Mereröövlite relv ning jäänud külge halb renomee. 15. saj lõpp aga koos türklaste sissetungiga tuleb saabel uuesti euroopasse kuna raudrüü hakkab järk-järgult ära kaduma. Poolakad kasutavad väes saableid kuni II MS alguseni. Eriotstarbeline timuka mõõk, eristatav lahingumõõgast ümara teraviku ja sageli 5 või 3 auku teravikus
Saabel üheteraline ja teramik on kõver. Saablit kasutasid rohkem idapoolsed rändrahvad ja ennekõike kergeratsaväelased. Saabel oli ennekõike lõikerelv ja seetõttu kõver. Lääne- Euroopas episoodiline külaline. Ungarlased 9. saj ning neil põhirelvaks saabel. Ka sõna saabel pärit ungari keelest. Sellel ajal veel eriti kaitserüüd ei kasutata ning esialgu levib lühiajaliselt Ida-Euroopas, kuid hääbub siis ka ungarlaste hulgas. 15. saj aga tuleb kautusele saabli sarnane relv falkon. Kõver vaid teramiku esimene kolmandik ja kasutusel peamiselt meremeeste hulgas. Mereröövlite relv ning jäänud külge halb renomee. 15. saj lõpp aga koos türklaste sissetungiga tuleb saabel uuesti euroopasse kuna raudrüü hakkab järk-järgult ära kaduma. Poolakad kasutavad väes saableid kuni II MS alguseni. Eriotstarbeline timuka mõõk, eristatav lahingumõõgast ümara teraviku ja sageli 5 või 3 auku teravikus
antud probleemidega süvitsi minna. Siiski keskendus töö autor enda seisukohalt olulistesse küsimustesse. Töö autor otsustas mitte minna süvitsi ka konkreetsete sotsiaalprobleemidega. Sest raske on välja tuua kõige olulisemad puudujäägid Eesti sotsiaalpoliitikas laste- ja perepoliitikas, töötuses, kodutused või vanurite probleemide juures. Kõik need on olulised ja kõigi nende probleemidega peab riik tegelema võrdselt. Töö autori arvates saabli sotsiaalpoliitikaks nimetada eelnimetatud probleemidega tegelemist poliitilisel tasandil ehk ressursside ümberjaotamist riiklikult. Kasutatud kirjandus Einasto, M. Sotsiaalpoliitika kaks tahku. Hippokrates, nr 8, 1999. Kilvits, K. Sotsiaalpoliitika eesmärk. Äripäev 10.06.2002. Leppik. L. Sotsiaalpoliitika. Arvutivõrgus. Kättesaadav:http://209.85.129.104/search?q=cache:_bKvV1dZ S8J:www.parnu.ee/raulpage/koolitus/Sotsiaalpoliitik.html+sotsiaalpoliitika&hl=et&ct=cl
kraadisele halole 6,7%, puutujakaari 46-kraadisele halole 4,0%,valgussambaid 2,5% ja rõhtringe 1,3%. Halod võivad tekkida ka jää-udus, selle kohta on andmeid tulnud Antarktikast ja Jakuutiast. Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid. On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6. juunil kella 5–6 paiku oli ka Tallinna kohal kolm päikest korraga ja vikerkaar nagu “poolik saabel”. Pooliku saabli näol oli ilmselt tegemist ühe haloringi osaga või Parry kaarega. 1960. aasta 2. märtsil oli Kuressaare kohal jälgitav küllalt keeruline halode süsteem. Taevas oli 22-kraadine haloring oma puutujakaartega. Haloringi kohal oli haruldane Parry kaar. Kahel pool Päikest särasid valepäikesed koos Lowitzi kaartega. ( Jürissaar, 1999) 22° ja 46° halod Enamlevinud ringikujulisi halosid on kahte tüüpi: 22° ja 46° halo, kusjuures 46° haloring on