o lõpukadu tegijanime vormides, nt avittej ‘aitaja’; o TA verbi mitmuse 3. p vormid, nt anDva ‘annavad’; o geminatsioonilised noomeni partitiivi vormid ja vai-partikkel; o Tartu murde de-lõpulised illatiivivormid, nt kamBreDe ‘kambrisse’; o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’; o vokaalilõpuline tud-partitsiip, nt kannettu ‘kantud’ (mujal Mulgis on tunnuseks –t); o minnu ‘mind’ vrd miut; o be-tunnuseline kaudne kv: saaBe ‘saavat’, teGeBe ‘tegevat’; Karksi ja Tarvastu (põhjaeesti mõjud alla 30%): o sõnavara häälikuliselt sarnane südaeestiga, nt linn, lõhki, õrs (Helmes liin, lahki, ors); partitiivis geminaadita mäGe, nizu (vrd mäkke, nissu); o p-tunnusega oleviku sg 3. p verbivormid, nt annap, eläp (vrs anD, eläs); o s(se)-lõpuline sisseütlev, nt kamBrize; o sõnavara põhjaeestipärane, nt kask, koer, kukk (vrd kõiv, peni, kikas);
mm võrra. 56. Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas - vaata punkt 48? 1. "otsast" nivelleerimine: asetame ühte antud punkti paigaldatud statiivile niveliiri, teise vertikaalseslt lagi.. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latike ja niitritiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotside algavad nullist, siis on keskmise niidi lugem e võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti kohal. Olles mõõtnud sama latiga okulaari keskpunkti saabe kõrguskasvu. (h=i-e) 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks Maa kumeruse mõju: Avaldab mõju suurte kauguste puhul. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemtata õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga. Suurte kauguste puhul tuleb aga mõõdetud kaugus väiksem tegelikust. Parand k s^2=k*(2R+k)
religioon ja eetika Jumala baasil. Jumal käsib ehk tegemist on „isikuga“. Kui Jumal on pelgalt põhjust, siis ei saa tuletada sellest moraali. Lk 135. Asjadest iseendas ei saa rääkida, vaid saab rääkida piirist – tekib küsimus, et kuidas temast rääkida? Lk 135. see piir on suhe, me ei ütle, mis on jumal; paneme asjad iseendas suhtesse maailmaga, et rääkida piirist? Als hob – just nagu. Käsitleme maailma just nagu oleks maailm jumala poolt loodud; siis saabe maailma panna suhtesse jumalaga kui objektiga. 11. seminar. 58-60 prg. Hans Vaihinger. Die Philosophie des Als Ob. Töötas sealt välja uue Kanti tõlgenduse. Fiktsionalism – fiktsioonid, mis aitavad reaalsust avada. „Kas tal on vaste kogemuses?“ nt ideaalne gaas. Sõna „ideaalne“ nätab juba, et ei ole vastet kogemuses aga aitab seletada, kuidas reaalsed gaasid käituvad. Mis on siis Als Ob? Maailm on Jumala poolt loodud; kujutada maailma ette nagu see oleks
annaabi.ee 
