õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna kitsalt, isegi vaeselt. Nälga ei pidanud ma aga kunagi kannatama. Olime kehvalt riietatud, aga tänu emale alati puhtalt. Mäletan, et minust järgmine, kaks aastat noorem vend Villem, kui ületas tolmust teed, pühkis pärast saabastelt rätikuga tolmu maha, et puhtana kooli minna. Ei saa öelda, et mul oleks olnud just helge lapsepõlv. Õppimine mulle muret ei teinud, see oli kerge. Vanemate mured olid aga meile, lastele, hästi teada. Suvel pidin käima võõrsil karjas, aga seda ei saa küll öelda, et mulle lapsepõlvest oleksid meelde jäänud kurvad või rasked mälestused. Kuigi mul ei olnud just muretu lapsepõlv, siis selle eest olen ma esimestest kooliaastatest
oli oma õpilastele suureks eeskujuks. Kindral Johan Laidoner Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna kitsalt, isegi vaeselt. Nälga ei pidanud ma aga kunagi kannatama. Olime kehvalt riietatud, aga tänu emale alati puhtalt. Mäletan, et minust järgmine, kaks aastat noorem vend Villem, kui ületas tolmust teed, pühkis pärast saabastelt rätikuga tolmu maha, et puhtana kooli minna. Ei saa öelda, et mul oleks olnud just helge lapsepõlv. Õppimine mulle muret ei teinud, see oli kerge. Vanemate mured olid aga meile, lastele, hästi teada. Suvel pidin käima võõrsil karjas, aga seda ei saa küll öelda, et mulle lapsepõlvest oleksid meelde jäänud kurvad või rasked mälestused. Kuigi mul ei olnud just muretu lapsepõlv, siis selle eest olen ma esimestest
hirmsale sündmusele oli mul õnn teiega tuttavaks saada.» «Oh, nad hoidusid hoolikalt mulle seda ütlemast,» sõnas härra Bonacieux, «ja ka mu naine omalt poolt vandus kõigi jumalate nimel, et ta ei tea seda. Aga mis olete teie teinud kõik need vahepealsed päevad?» küsis härra Bonacieux liigutava heasüdamlikkusega. «Ma ei näinud teid, ei teid ega teie sõpru ja ma ei usu, et oleksite korjanud Pariisi tänavasillutiselt kogu selle tolmu, mida Planchet eile teie saabastelt maha nühkis.» «Teil on õigus, kallis härra Bonacieux, ma tegin koos sõpradega väikese reisi.» «Kas kaugele?» «Oh taevas, ei. Umbes nelikümmend ljööd siit. Saatsime härra Athose Forges'i tervisvetele, kuhu jäid ka mu sõbrad.» «Aga teie tulite tagasi, eks ole?» ütles Bonacieux väga salakavala ilmega. «Teiesugusel ilusal poisil ei luba armsam kaua eemal viibida ja teid suvatseti oodata kannatamatult Pariisis, eks ole nii?» 244 «Jah, just nii,» ütles noormees naerdes
annaabi.ee 
