Selle põhjustajaks on ju mõistus intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult...
Selle põhjustajaks on ju mõistus intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult...
Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida. Jõudis tulemustele: · Binaarsed opositsioonid inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastandeid · Näiteks o Mees vs naine o Kultuur vs loodus o Söödav vs mittesöödav · Kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele Vene strukturalism Juri Lotman (1922-1993( - Tartu semiootika koolkond · Uuris eelkõige ... Konfliktiparadigma · Marksism o Nõukogude maksism o Lääne marksism · Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) · Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Marksism · Üks peamisi probleeme 20. sajandi alguses Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924)...
• Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman , Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi...
Samas aruka planeerimisega, kus arvestatakse võrdselt kolme mõjuteguri rühma loodust, majandust ja sotsiaalkultturilist osa - , on võimalik inimühiskonna jätkusuutlik püsimine, säilitades kultuurmaastiku kõrval loodusmaastikku, looduslikku mitmekesisust ning tagades vaba ristumise populatsioonis ja loomadele vajalikud rändeteed. (Alex Lotman , 2004) Kaitsealade võrgustiku ülesanneteks on: · Toetada säästvat arengut (Agenda 21) · Säilitada looduse mitmekesisust · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide säilimine ja kaitse inimtegevuse kahjuliku tegevuse eest. · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide elupaikade säilimine ja kaitse · Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad...
Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman . · Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide kasutamist...
Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 V. Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega,...
net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Kydema %20Bay/Annex4_Seminatural_habitats.pdf (28.01.2014) 5) Luhtade hoolduskava, Jaak-Albert Metsoja http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf (28.01.2014) 6)Aru-ja soostunud niitude hoolduskava, Meeli Mesipuu http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_20 12.pdf (28.01.2014) 7) http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm (28.01.2014) 8) Rannaniitude hoolduskava 2011, Silvia Lotman http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.pd f (28.01.2014) 9) Rannaniidud, Aleks Lotman http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit %20vajab%20hoolt 10) http://pilt.delfi.ee/picture/11768755/ 11) http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm...
Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste. Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel....
See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. ,,Kuristik rukkis". Jerome David Salinger 13. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Johann Wolfgang Goethe 14. Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Karl Ristikivi 15. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt 16. Informatsioon on vabaduse eeltingimus. Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema seisukohast" (Harper Lee "Tappa laulurästast") 21. 9) Parem vaikus kui tühjad sõnad - Pythagoras 22. 6...
"Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp...
Mahepõllumajand us Gerda Kuusemets K14 Rakvere Ametikool Mis on mahepõllumajandus? • Taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. • Loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. • Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahepõllumajandus Eestis • 1989. aastal, Eesti Biodünaamika Ühingu moodustamisega. • Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra vaibus. • Uue tõusu alguseks saab lugeda aastat 1997, kui võeti vastu esimene mahepõllumajanduse seadus • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus • 2000 Eesti Mahepõllumajanduse...
Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
Toompoe mitmekülgses valikus leidub nii mitmeid muuseumi arendatud tooted nagu hariv puslemäng "Ajatu aju" kui trükiseid nagu "Muusade mägi". Valikus on nii raamatuid kui ka filme Tartu Ülikooli ajaloost ning tootesarju kuulsate professorite tegudest. Soetada endale vahva tikutoos, mida kaunistavad Laspeyres, Pirogov, Struwe ja Lotman , või maiustada Krause krõpsude ja Morgensterni maiustega. Müügil on ka Tartu Ülikooli Kirjastuse kogu olemasolev trükiste valik, erialaseltside väljaannetest ilukirjanduseni. Ülikooli muuseumi laste- ja õpilasprogrammide peategelane Hull Teadlane on ka üheks muuseumi meenete peategelaseks. Hullu Teadlase meened kutsuvad kodus katsetama ning sobivad ka kingitusteks – valik ulatub praktilistest arvuti viltümbristest suuremõõtmeliste mullitajateni...
Biosemiootikas loeti teda algajaks Peirce’i jäljendajaks. Tegelikult oli ta aga biosemiootikast huvitatud, tema arendused olid kasulikud. Ta proovis 1940datel luua biosemiootika teadust, kuid see oli liiga avarane ja ei sobinud selleaegse semiootikamaailmaga. Biosemiootikud ei pea võtma täielikult omaks Morrise kindlat raamistikku, selleks, et tema töödest inspiratsiooni koguda. 5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise,...
Selle põhjustajaks on ju mõistus – intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult...
Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman : „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce)...
Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman : „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. Ajalooliselt on semiootika kujunenud rööbiti filosoofia, keeleteaduse ja loogika arenguga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
