Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lotman" - 167 õppematerjali

lotman on seda nimetanud puškinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.
thumbnail
5
doc

Romantism

Romantism hülgas klassitsismi aegunud ning ahistavate reeglite süsteemi: kunstis maksab isikupära, looming peab olema vaba. Romantikud nõudsid kunstile õigust ühendada ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist, eelistati tundetoonilist stiili. Romantilisele elutunnetusele on omane kujundada tegelikkust vastavalt inimese isiklikele tõekspidamistele , elunähtusi mõtestatakse subjektiivsete soovide ja tunnete alusel. Juri Lotman on romantismi iseloomustanud kui inimese sisemist maailma, hinge ja südame maailma, elamuste ja uskumuste maailma, lõpmatusse pürgimine maailma, salapärase nägemuste ja mõtiskluste maailma, taevaste ideaalide maailma. Romantism tõi kasutusse maailmakultuuri ja ­kirjanduse ning rahvuskultuuri ja ­ kirjanduse mõiste. Romantiliste kirjanduskäsitusest sündis ka huvi looja elukäigu vastu- selles hakati nägema kirjaniku loomingu olulisust mõjutajat, tihti isegi peamist alust....

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Vene kultuur Eestis

Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia osakonna juures töötas enam kui 40 aastat maailmakuulus teadlane Juri Lotman (1922­1993), kes peale Peterburi Ülikooli 1949. aastal lõpetamist ei leidnud tänu oma juudi päritolule tööd kodulinnas. Just Tartu, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J. Lotmani töö- ja elupaigaks. J. Lotman oli väljapaistev vene filoloog, vene kirjanduse ja kultuuri asjatundja. Suuresti tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes Tartu­Moskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Need tekstid on meieni säilinud hilisemate koopiatena. Kultuurimälu järjepidevus tõestab meile seda, et Kiievi periood kuulub ka vene kirjanduse alla. Vanavene periood jaotub omakorda kolmeks: 1. 11. saj ­ 13. saj algus ­ Kiievi periood 2. 13. saj II pool ­ 16. saj ­ tsaaririigi aeg 3. 17. saj ­ 18. saj algus ­ üleminekuaeg, kirjanduse ilmalikustamise periood. Lotman ,,Kultuur ja plahvatus" ­ pöörangulised sündmused, millest saab alguse mingi uus periood, mis pöörab ümber kultuuri eelneva kulgemise. 988. aasta ­ ristiusu vastuvõtmine. Tänu sellele sai alguse idaslaavlaste kirjatraditsioon. Ristiusk võeti vastu Bütsantsist, see toimus enne kirkulõhet. Siiski olid kaks traditsiooni selgelt üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants). Suurim erinevus oli keelepoliitikas...

Kirjandus
83 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kirjandus ja film

Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus ­ Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lä...

Eesti keel
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuurilood

Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust. Sealt ka probleemipüstitus, et kumb on olulisem. Kui aga Hektori isa Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks. Kõik mis öeldud või kirjutatud on tõene seni kui ei ole tõestatud vastupidist. Elulugude kirjutamist ajendavad erinevad põhjused. Menocchio puhul olid selleks tema drastilised vaated ning dramaatiline elu. Menocchiole sai saatuslikuks maailmapilt,...

Filosoofia
110 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat ­ 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj ­ 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. ­ 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ­ ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman : Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil....

Muusikaajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Riigikogu

Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69...

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism ­ üks mõjukamaid meetodeid 20. Saj humanitaarteadustes · Alusteos: Ferdinand de Saussure "Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
230 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Referaat: romantism kirjanduses

Tõlk Smirnovil tuli himu vaielda ja mida enam ta Puskinile vastu rääkis, seda ägedamaks Puskin läks, vihastas hirmsasti ja kaotas kannatuse. Lõpuks lendasid sõimusõnad kõigi seisuste kohta. Riigiametnikud olla lurjused ja vargad, kindralid enamjaolt tõprad, ainult põllumehed väärivad austust. Eriti kippus Puskin vene aadlikkude kallale. Kõik nad tuleks üles puua, ja kui see sünniks tõmbaks tema hea meelega silmuse kinni. Kasutatud kirjandus 1.wikipeedia 2. Juri Lotman "Aleksandr Sergejevits Puskin" Tallinn 1986 3. Leonid Grossma, biograafiline sari "Puskin" Tallinn 1966 4. A. S. Puskin "Luuletused, poeemid" Tallinn 1972 5. A. S. Puskin "Luuletusi ja poeeme" Tallinn 1977 6. Irene Artma, Jaak Sarapuu "Maailma kirjanduse õpik, Vene kirjandus, keskkoolile" Viljandi 2001 7. Jüri Talvet "Maailmakirjandus 2. osa" Tallinn 1999 ni....

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod ­ millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...

Sissejuhatus...
291 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

proosa), stilistika (sonett vs novell : eemalda 1 ja 3 lause - sonett jääb rohkemast ilma, kui novell) - mida rohkem piiranguid keelekasutuses, seda vähem on tekst informatiivne (vt eelmisi slaide jm) luule lähepradoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa) - Lotman , st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda. poeetika - see poeetika on luulekunsti (ilukirjanduslikkuse) õpetus; poeetika õpetab tundma kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
145 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milleks on slängi vaja?

30ndail oli ilmunud Lihhatovi artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt, mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma. Kui ühiskond hakkas vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi vastu. TÜs hakkas tegutsema slängigrupp. Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat viimaste aastatega päris ära rikutud. Juri Lotman defineeris matemaatikute eeskujul piiri kui punktide hulka, mis kuulub ühtaegu nii sise kui välisruumi. Arvan, et piir läheb igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USAs püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma....

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vabad valimised ja parteid

· Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus · Kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku jne Uued sotsiaalsed liikumised · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organistatsioonid · Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti · Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemile · Eelistravad otseseid aktsioone · Riigiülesed, vahel ka üleilmse ulatusega IRL- Ene Ergma , Mart Laar EER- Strandberg, Lotman SDE- Sven Mikser Reform- Andrus Ansip Keskerakond- Edgar Savisaar...

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Organismiline kultuurikäsitlus- Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud. Esimesel juhul loovad keele märgid, teisel juhul tekst. Lotman näeb analoogiat peaaju poolkerade, keele, teksti ja kultuuri vahel ja seega on tema kultuurikäsitlus organismiline ja kultuur ise defineeritav kui inimese ja maailma vahel eksisteerivate seoste süsteem. Kultuuri fenomen 1978- Mõtlev objekt võib:säilitada ja edasi anda infot (valdab kommunikatsioonimehhanisme ja mälu), valdab keelt ja võib moodustada õigeid teateid; viia läbi algoritmilisi operatsioone nende teadete õigeks transformeerimiseks; moodustada uusi teateid....

Semiootika
170 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Aleksander Puškin

klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis...

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv ­ matemaatik. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid. Paul Kogerman ­ keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja Harald Keres ­ füüsikateoreetik, eesti füüsik ja akadeemik Mihkel Kask ­ arstiteadlane Juri Lotman ­ üks maailma autoriteetsem semiootikateadlane. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, jõudes 1970.­1980. aastatel kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisele. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. Sajandi humanitaaria arengusse. ,,Eesti kooli ajalugu" Lembit Andresen ,,Eesti kultuuri ajalugu" Lauri Vahtre...

Haridus eesti kultuuris
211 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Jätkusuutlik areng

riigikantselei.ee/?id=72868 [1] 2. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Jätkusuutlik areng. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng [2] 3. Säästev areng [www] http://www.envir.ee/2853 [3] 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" [www] http://www.riigikantselei.ee/?id=72897 [4] 5. Eesti. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud arendamine. [www] http://www.envir.ee/2847 [5] 6. Lotman , A. Säästev areng õiglases maailmas. [www] http://www.gryyne.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=196:saeaestev-areng-oiglases- maailmas&catid=1:latest-news&Itemid=50 (15.05.2009) [6]...

Ühiskonnaõpetus
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Demokraatia vormid

· Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond ­ Edgar Savisaar ­ vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond ­ Andrus Ansip ­ parem liberaalne · Eesti Rahvaliit ­ Andrus Blok ­ paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised ­ Aleksei Lotman ­ vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit ­ Mart Laar ­ parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond ­ Sven Mikser ­ vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad · Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks....

Ühiskonnaõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...

Geoloogia
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid

Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees ­ Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia:...

Ühiskonnaõpetus
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun