Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi...
vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism tähelepanu struktuuril ( laused, sõnad, silbid, häälikud- kas ja mis tähendus on millelgi neist osadest Alusteos: Ferdinand de Saussure ,, Üldine lingvistikakursus"(1916). Eristab keelt-langue ja kõnet-parole Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus. Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt. tegelaste või sündmuste funktsioone. A...
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte...
1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid. Ta on andnud välja palju erinevaid ja kuulsaid teoseid, mis on üle maailma kuulsad. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/mercka/Referaat-_Bu%F0kin.html http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Pu%C5%A1kin Juri Lotman ''Aleksander Pushkin'' Juri Tõnjanov ''Pushkin''...
üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann. Raamatukogust sai Lennarti vaimne kodu. Lk 7 Ta võis seal kasutada vabadusi, mis tavaliselt ei tulnud kõne allagi. Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine huvitav tuttav oli Vene juudist õppejõud, kelle nimi sai hiljem tuntuks kogu maailmas. See oli semiootik Juri Lotman , kes juudi päritolu tõttu ja vana hea tsaristliknõukoguliku kombe kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said parimad sõbrad ja iseenesest võrratu paar: üks oli pikk ja elegantne oma tumedate juustega, tema peaaegu poole lühem, aga muljetavaldav oma kohutavalt suurte vurrudega....
Seesuguseid avaldusi tegi ta korduvalt- küll eravestlustes, küll avalikel esinemistel, küll trükisõnas: "Ma ütlen ausalt. Ma ei tunne ei jambi ega trohheust, ma pole nende vahel kunagi vahet teinud ega hakka ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust?...
Ühelt poolt austab on kõrge õppeedukus! Kui loovus ta kultuuripärandit ja suurkujusid, teisalt pole pärsitud, võib juhtuda, et head hinded mässab nende vastu. Vahel ei saa ta tulevad liigse närvikuluta. aru sellest, mis teistele tundub enesestmõistetav. Csikszentmihalyi märgib, et loovatel Juri Lotman on öelnud, et inimestel on enamasti hea haridus, mis mittearusaamine on tarkuse eeldus. Albert on andnud neile erilise vaistu, intuitsiooni, Einstein ei saanud koolifüüsikast n-ö hea maitse, mis aitab märgata üldse aru. Csikszentmihalyi ütleb, et loov huvitavaid probleeme ja neile lahendusi inimene on ühekorraga mänglev ja distsiplineeritud. otsima hakata...
See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
· annab Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamusi maaelu arengu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta; · esitab muudatus- ja täiendusettepanekuid teiste valdkondade seaduseelnõudele, eriti nende sätete kohta, mis puudutavad maaelu ja põllumajandust (nt tollialased seadused, maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon...
Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64...
aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome- ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandzu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman : keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19...
primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman , Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. 2. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis ja tema suhteid/erinevusi muinasjutu ja muistendiga....
loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval...
Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine) 2. Retoorika- tehniliste oskuste ja võtete kogu, reeglid, kõrgelt kodifitseeritudAntiikretoorika Retoorika vs. poeetika (proosakõnekunst vs. luulekõnekunst) Kunstlik, ilustatud kõne vs. tavaline, ilustamatu kõne Retoorika vs. hermeneutika eesmärgiks enese väljendamine, keshtestamine ühiskonnaelus (J. Lotman . Retoorika) Kõne ettevalmistamine Inventio: materjali kogumine, seisukohtade kindlaksmääramine Dispositio: kõneosade asetuse kavandamine Elocutio: stiili ja väljendusviisi leidmine Memoria: päheõppimine Pronuntiatio: ettekandmine Kõne koostisosad Sissejuhatus (exordium) Jutustus (narratio) Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio) Kokkuvõte (peroratio) Topoi: kindlad kohad...
Innovatsiooni levik e. diffusioon Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. Kaoseteooria Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: - seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; - bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. "Uue ajastu teooriad" Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine,...
Selles kätkeb kultuuri tabuistlik ja metafoorne, poeetiline olemus. Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga...
(Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti...
· "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150 · "Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia, nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994 7 · "Kohtlane; Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives...
TUND TEEMA: Pushkini luule lähivaatlus. TUNNI EESMÄRK: Näidata vene romantismi eripära Pushkini luule põhjal. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: A. S. Pushkini luulekogu J. Lotman "Aleksander Sergejevits Pushkin" Arvutivõrk TUNNI KÄIK: I TUNNIKONTROLL PUSHKINI ELU JA LOOMINGU PEALE Täida lüngad (arvutis teha) Pushkin sündis ............................................................. (kus ja millal?) Tema vanemad olid .................................... (mis seisusest?), emapoolne vaarisa oli ................................................................................ Tulevanepoeet sai hariduae...
1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman , Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
