Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok 4 · Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne...
loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. * * * Neli keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuur- indiviid 1. KULTUUR vs LOODUS...
1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid...
Kasutatud kirjandus · ,,Toledos hoiatas terrorismi eest" Ando Leps 25.september 2002, Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1913 · http://et.wikipedia.org/wiki/Terrorism Vikipeedia, loetud 20.01.2010 · Vabariigi Presidendi kõne Rahvusvahelisel konverentsil "Terrorismivastane võitlus inimkonna kaitsel" New Yorgis 22. septembril 2003 http://vp2001- 2006.vpk.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=38617 · Mihhail Lotman , loetud 20.01.2010 http://www.diplomaatia.ee/index.php? id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=950&tx_ttnews[backPid]=520&cHash=c6 2468e1eb...
Juhan Viiding pseudonüüm Jüri Üdi " Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini tungiv karjatus, üdini märg, üdini põhjalik, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Juhan Viiding · Pseudonüüm Jüri Üdi · Sündis 1.juunil 1948 Tallinnas · Paul Viidingu poeg · Tema haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis · 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti · töötas Tallinna Draamateatris lavakunsti · luuletusi hakanud kirjutama alates aastast 1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed...
Semiootiline äratundmine võiks lühidalt olla kattuvate semiosfääride ära kasutamine kommunikatsiooniaktis. Süsteem ehk diskursus, mis arvab end äratundvat teist diskursust toob selle enda diskursuse välja ja püüab seekaudu mõista ja mõnes mõttes allutada seda enesele. Samuti strukturalistlikud lähenemised Saussure ja Lotman . Sisemine kommunikatsioon ja teise järgi enda äratundmine, enda identiteedi määramine. 3. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: tõetahe. Kuidas mõistate ja miks arvab et tõetahe ja tõde on esmapilgul vastanduvad nähtused. Kuidas tänapäeval tõde iseloomustatakse ja mis valdkonnad sellega tegelevad. Tõde ja ideoloogia küsimus. Esmapilgul näib tõde peituvat vaid selles, kuidas see on esitaud ja kuidas see...
Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga...
Patendeeritud on ka loomi. Näiteks on patendeeritud Harvardy ülikoolis loodud onkohiir, kellel on soodumus erinevate kasvajate tekkeks ning kellede peal arendatakse ja katsetatakse uusi vähiravimeid. Sellest võib inimkonnale suurt kasu tulla ning on minu meelest oluline ja vajalik teaduse ja meditsiini arenguks. Iseasi on patendeerimise vajalikkus ja selle pealt kasu teenimine. Elu patendeerimist nimetab Alex Lotman omakasupüüdlikus võidujooksuks. Selle hea kõrval, mis teaduse areng inimkonnale toob ja tuua saab, kasutatakse GMO tulu teenimise allikana ning võimalusena luua suuri monopole. Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest patendeeritud seemet ei tohi talunik iseseisvalt kasvatada ega paljundada. Nii peab põllumees...
(c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud. Hetkel oli neil suurem probleem oma erakonna kooshoidmisega, et ei suudetud väga muule rõhku panna. Seega jäi nende 2010 aasta tegevus kesiseks. Praegu on neil kuus kohta Riigikogus. Need kuus saadikut on Aleksei Lotman , Maret Merisaar, Mart Jüssi, Toomas Traipido, Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Mart Jüssi kuulub ka Keskkonnakomisjoni. 1. septembri seisuga oli ERR-i esindajaks Valdur Lahtvee. Kuuluvad Reformierakonna ja IRL-ga opositsiooni. Mina isiklikult, kui keskkonna huviline, ei leidnud, enne selle ülesande tegemist, ERR-ist midagi põnevat. Nüüd kui ma olen selle uurimise läbi teinud, leian ma, et on kahju, et nad ei suuda oma plaane teoks teha...
Hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja (preester nõid) Inimese suhe ühiskonnaga- seineb tugev vastasseis Suulise kultuuri väljalöömist saab seostada ühiskonnas toimuvate suurte muutustega nt. Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks...
4. Lõugas L, Maldre L jt. 2004. Koduloomad ja karjakasvatus muinasajast kaasajani. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn, 14 lk. 5. Ess M, Older H jt. 2007. Rohumaaviljeluse, karjakasvatuse ja haljastuse integratsioon. OÜ Vali Press, Tallinn, 258 lk. Interneti: 6. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2011, Loopealsed. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13 (viimati külastatud 16.01.2012) 7. Lotman A. 2011, Rannaniidud. Kättesaadav http://www.roheline.ee/books/kkj296.html (viimati külastatud 16.01.2012) 8. Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. 2012, Karjamaad. Kättesaadav http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohumaadeplaneerimine/karjam aad (viimati külastatud 19.01.2012) 9. Kukk T. 2012, Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=755 (viimati külastatud 16.01.2012) 10...
JA NÜÜD ALGAB ALLES KURSUS ISE!!! V Mina ja ülemeeleline maailm. Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille kohta teadmisi saada ei ole võimalik mitte- või ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot? Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tekivad tähendused. Tuleb teha vahet tekkinud võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas korduvad sündmused- ette ennustatav siis, kui on olemas sündmuste ahel. Lihtsalt korduv sündmus ei ole ette ennustatav. Sest siis on kindel teadmine, et asi kordub, kuid pole teada, millal. See teadmine võib olla eluliselt oluline. Korduvad järjestatud sündmused ongi informatsioon. Meil on potensiaal...
Thomas A. Sebeok on defineerinud semiootika mõistet Anti Randviirile antud intervjuus järgmiselt: ,,Kõige tavapärasema määratluse järgi on semiootika märkide ning teiste sarnaste vahendatavate asjade, nagu sümbolid ja muud, uurimine. Mõistuse ja reaalsuse vahelise seose uurimine. See on suhe sise-ja välismaailma vahel. Semiootika uurib reaalsuse suhet ettekujutusse, reaalsuse suhet ta enda modelleerimisse." (Randviir 2001: 1112). Juri Lotman ütleb oma raamatus ,,Kultuur ja plahvatus", et ,,semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Märk on juba iseenesest paradoksaalne objekt. Iga ,,tavalise" uuritava objekti põhiomaduseks on selle identsus iseendaga: A=A. Juhul kui see tingimus poleks täidetud, oleks igasugunue teadus ja võib-olla koguni igasugune teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production. ,,Võtmesõnad: 10...
september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, ku...
Kultuur ja sotsiaalne käitumine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mis on kultuur? · Juri Lotman : mittepärilikult edasi kantav informatsioon · Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga: liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja...
eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Niivõrd, kui pidev ja ubikviteetne rahu on võimatu, on võimatu ka pidev ja kõikjalolev sõda. Ja nii edasi. Järelikult on kultuur tsükliline. Herakleitosel oli pooleldi õigus. Plahvatus sünnib hetkel, kui ta liitub kultuuritsükliga; ning sureb hetkel, kui ta muutub predetermineerituks, kusjuures kronoloogiliselt võivad need protsessid ühtida või lahkneda emb-kumba pidi. Erinevus tuleneb vaatenurgast, täpsemini vaate suunast. Lotman osutab ajaloolase retrospektiivse töö loomingulisusele, kes peab plahvatustest kiratsevast kultuurikamarast kokku lappima ühtse ajalookäsitluse. Mõneti meenutab see ülesanne J. Baudrillard'i poolt ekslikult ajaloolise tekstina alla neelatud (ja hüperreaalsuse ideaalkuvana kuulsaks tsiteeritud) J. L. Borgese lühijuttu ,,Täpsusest teaduses" (Borges jt. 2006), kus kartograafid koostavad riiki katva 1:1 mõõtmes kaardi, (mis küll tulevaste põlvkondade poolt hüljatakse)...
Vale kangelane valelik prints Võluvahendi kinkija haldjas Abistaja võõramaa tark Teelesaatja poegade isa Kangelane Lumivalgeke Vastaline kuri võõrasema Ohver Lumivalgeke + tema isa Vale kangelane kuri võõrasema (?) Võluvahendi kinkija prints (?) Abistaja hea jahimees, pöialpoisid Teelesaatja hea jahimees (?) Juri Lotman : ,,Kunstilise teksti struktuur" Kirjandusteose käsitlemine tervikliku struktuurina: iga element realiseerub vaid suhtes teistega ja kogu tekstiga. Kunstiteos: teatud liiki reaalsus ja on sellisena osadeks liigendatav. Teksti reaalsuse loob suhete süsteem tähenduslikud opositsioonid. Tekst: struktuuri realiseering või interpretatsioon (Hamlet: raamat-lavastus) Struktuur võib realiseeruda erinevates tekstides (lugu on ikka sama, ainult realisatsioon on erinev)....
Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on...