KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
kattesoomustega. Seemnesoomused lainjad tipust kumerad, sirged või nõrgalt pügaldunud, valminud käbidel tugevasti laialihoidvad. Larix sibirica - Areaal: Venemaa Euroopa osa kirde- ja idaosa, Uraalid, Lääne- ja Ida-Siber. Kõrgus alla 40 m. Koos euroopa lehisega on siberi lehis meil kõige levinum lehiseliik. Vanemad puistud kasvavad endise Vigala mõisa maadel, Sangaste lossi parkmetsas ja endistes Sangaste mõisa metsades. Puistutena kasvab siberi lehist veel Järvseljal, Antsla ja Õisu metskonnas jm. Siberi lehis õitseb meil aprilli lõpus või mai alguses. Okkad puhkevad euroopa lehisest umbes nädal aega varem. · Okkad pehmed, 20...45 tk. kimbus, 2...3,5 cm pikad, 0,6...1,0 mm laiad, rohelised · Käbid 2...4 cm pikad, seemnesoomused pruunid, alaosa tihedalt karvane, kattesoomuseid pole näha, valminud käbidel hästi laialihoiduvad. · Võrsed läikivad, õlgkollased
Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkis veel üks linnalise asula tüüp ehk alev. Selle staatuse pälvisid tavapärastest küladest suuremad asulad, mis olid kujunenud raudteesõlmede ja tehaste ümber või kasvanud välja senistest kihelkonnakeskustest. Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 1917. aasta suvel vastuvõetud aleviseaduse alusel said aleviks: Jõhvi, Narva- Jõesuu, Nõmme, Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934. aastal ühendati Narva-Jõesuu alev Narva linnaga. Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta linnaseadusega. 15'st tolleks ajaks säilinud alevist 14 muudeti linnadeks. Linnade koguarv tõusis 13'lt 33'le.
Ida-Viru MaakoKiviõli 1 Ida-Viru Maakond 5 Jõgeva Maako Jõgeva 4 Jõgeva Maakond 1 Järva Maakond 7 Lääne Maakond 2 Määramata 6 Põlva Maakond 7 Pärnu Maakond 5 Pärnu Maakon Pärnu 10 Rapla Maakond 4 Tartu Maakond 4 Valga Maakond 2 Valga MaakondTõrva 1 Viljandi Maakond 15 Võru Maakond Antsla 1 Võru Maakond 3 Saare Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondLoksa 1 Harju Maakond 7 Harju MaakondSaue 1 Hiiu Maakond Kärdla 2 Hiiu Maakond 3 Ida-Viru Maakond 3 Ida-Viru MaakoNarva-Jõesuu 2 Jõgeva Maakond 3 Jõgeva Maako Põltsamaa 8 Järva Maakond 2 Järva MaakondPaide 3 Järva MaakondTüri 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
