Näiteks Costa & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus, meelekindlus & avatus kogemustele, teiste autorite hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem. 3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav) · Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist. Korduv käitumine viib harjumisele ehk käitumine = tungid x harjumused , kusjuures tungid annavad käitumisele energia. Nõrga tungi korral on käitumise tekkeks vaja tugevat harjumust ning nõrga harjumuse korral tugevat tungi · Skinner väitis, et õppimiseks pole tungi taandamist vaja, sest käitumine on väliste kinnituste mõju all. Positiivsed kinnitused suurendavad käitumise tõenäosust, neg
kirjeldamisel.Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isandate ja orjade moraal (sks Herrenmoral, Herdenmoral). Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, mõnikord nad põimuvad teineteisega, mõnikord nad eksisteerivad kõrvuti isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi hea on kehtestanud valitsev seisus. Siin vastandatakse head, suursugust (sks gut) halvale, põlatule (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Nad ei vaja heakskiitu, nad ütlevad: mis on kahjulik minule, on iseenesest kahjulik, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et ta pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellisel inimesel vaid endataoliste suhtes, mitte aga madalamate seisuste suhtes
said“ või „nõrku“ õpetajaid; võib-olla isegi kui ebakompetentseid. Selline enesekindluse mask • Anda kinnitust, et ollakse õigel teel (õpetamisressursside, strateegiate, lähenemiste, jne. („Mul ei ole probleemi ...“) võib viidata ka õpetaja uskumusele, et abipalve vanemale kolleegile osas) kutsub esile tagamõttega toetuspakkumise ning palve salvestatakse õpetaja jooksvasse tee- nistusülevaatesse. Selline ebaprofessionaalne kultuur kipub tekitama alandavat olelusvõitlust, • Pakkuda ühist arutelu, kollegiaalset keskkonda, kus probleeme jagada, analüüsida, neile mitte professionaalset toimetulekutunnet (Rogers 2002). lahendusi ja toimetulekuressursse leida. Juurdepääs meie endi omadest laiematele res- surssidele vähendab omakorda ebaadekvaatsuse tunnet .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
