Rännuiha ja paiksusetruudus Kõik inimesed on erinevad, kuid üldjoontes jagunevad nad kaheks: need, kes veedavad kogu elu ühes paigas ning jäävad sellele igavesti truuks, ja need, kelle hing ihaldab seiklusi ning rändamist. On vähe neid inimesi, kes teavad kohta, kus tahavad terve oma elu veeta. Üldjuhul leiavad nad sobiva tühja maa ning järk-järgult ehitavad sinna maja ning kõrvalhooned, loovad põllu või aia. Aja jooksul kujuneb sellest paigast kodu, mida kogu elu jooksul täiustatakse. Knut Hamsuni romaanist „Maa õnnistus“ võib välja tuua Iisaku, kelle elu seisnes kodu rajamises ja maa harimises. Ta tundis rõõmu töötamisest oma kodukoha ja maa heaks. Rändamine ei pruugi alati tähendada kauakestvat ekslemist. Mõnele inimesele on vajalik elukeskkonna muutus, mis avaks nende silmad ja paneks mõistma, millisesse inimgruppi nad kuuluvad. Romaani tegelaskujudest võib näitena välja tuua Ingeri, kes pärast...
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionis- tide tööd. Vabal ajal hakkas järjest rohkem ka ise maalima. Ta jäi ilma töökohast ja see ajendas
taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile rohked teed ja rajad, rohelised metsad, kollased viljapõllud ja sinine taevas, suveöös helisev viiul, jõgi täis pärleid ning avali hing ja ehe minekurõõm. Elu on enamgi kui raamatust lugesime, sest avastades ennast, tajume, kui imeline on teha seda, mis just meile meeldib. Kui oskaksin kirjeldada, mis tunne on hääletada maanteel ja paluda tasuta piletit ükskõik kuhu, kui teaksin, mis sõnu lausuda, kui meenutan seda vaadet Kopli maha
dollari eest. Kuulsaim van Goghi maal on ,,Päevalilled". PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis. Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti. Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionistide tööd. Vabal ajal hakkas järjest rohkem ka ise maalima. Ta jäi ilma töökohast ja see ajendas