Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele. Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast. Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola- Leedu. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused : 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad
riisuti enamuses paljaks. Seejärel tapsid venelased kõik talupojad. Ka väikesed lapsed raiusid nad pooleks ja jätsid sinnapaika.Vastseliina linnus jäi venelaste kätte aastani 1582, seega peaaegu sõja lõpuni. Liivi sõja alguses likvideeriti Tartu piiskopkond ja 1562. aastal ka Liivi ordu, alistudes Poolale. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui Jam Zapolski vaherahuga Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel läks Vastseliina Rzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood.1620. aastal alanud võitlus Poola ja Rootsi vahel Liivimaa pärast olid 1625. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne Vene-Rootsi sõda 1656–1658 algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises 21
Valitsemine kestis vaid mõne kuu, sest pöördus tagasi Prmaale pärast oma venna surma, et siis troon pärida. - Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette sõjakäigu Moskvale. Tormakas BATORYLE asus 1581.aastal piirama Pihkvat, ning sundis Ivani aasta hiljem rahu paluma ja loovutama kõik oma Liivimaa hõivatud alad Rzeczpospolitale. Rootslased vallutasid samal ajal Narva. 1583. Sõlmiti rahu ka Rootsiga, mis lõpetas veerand sajandit kestnud kokkupõrgete rea, mida tuntakse LIIVI SÕJA või ka Esimese põhjasõja nime all. - Rootsi ja Poola-Leedu vallutuste piir kunagisel keskaja Liivimaal pani 20.sajandini paika piiri Eestimaa ja Liivimaa vahel. - 1584.a-Eestimaa kubermang - Liivimaa- ala Rootsi Eestimaa ja Kuramaa hersogiriigi vahel. Batory kehtestas 1582.a
annaabi.ee 
