sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis. SÜMMEETRIA LIIGID Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt: 1. teljeline sümeetria 2. kesk-ehk tsentraalsümmeetria 3. sümmeetria tasapinna suhtes 4. eelnevate kombinatsioonid Rütm ehk kordus. Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust. Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel. Rütm esineb 1. ajas helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses tõusudes ja langustes rütmi aluseks on aeg. 2. ruumis dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum. 3
Dominant DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga Rütm Rütm ehk kordus. Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust. Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel. Rütm esineb 1. ajas helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses tõusudes ja langustes rütmi aluseks on aeg.
Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga Rütm Rütm ehk kordus. Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust. Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel. Rütm esineb 1. ajas helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses tõusudes ja langustes rütmi aluseks on aeg. 2. ruumis dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum. 3
annaabi.ee 
