u. KpacHhrM (uapQou) -bru pyccrofi (pevrn) pyccKxu (clonou) BoplrTenbHbru n. pyccKXM (asuxou) xopouei (no.qpyroft) -ell xopo[rxx (Hacrpoerueu) cnHHH (unerxou) cNxef, (rc6xoil) cHHHM (He6ou) oxorHLtr{bHM (cnncrxou) oxorH[.{beft (co6axofi) oxorHuqbnu (p1rrueu)
´ Puusöe soojusjuhtivus on ainult 1/6 puidu omast. See tähendab, et söekiht moodustab terve puidu ümber justkui isolatsiooni, mis aeglustab selle edasist kahjustumist. Tänu isoleerivale söekihile on puidu temperatuur sügavamal tunduvalt madalam kui pinnakihil EHITUSMATERJALID 12 Kandetarindite tulepüsivusnõuet väljendab põhiliselt kandevõimekriteerium Rxx, s.o kriteerium, mis iseloomustab konstruktsiooni või selle osa võimet kanda nõutava suurusega koormust etteantud tulekahju kestel (xx – aeg minutites). Lisaks nõutavale tulepüsivuse kandevõimekriteeriumile nõutakse TP-1 klassi hoonete puhul kindlasti mittepõleva materjali kasutamist. Vajalik tulepüsivus tagatakse piisavalt suure ristlõikega (nähakse ette projekteerimisel), mille juures on arvestatud puidu põlemiskiirust. PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED
• Standardviga SEM Hindab, kuidas on KI testi tulemused kordusmõõtmistel jaotunud tema nö tõelise tulemuse ümber. Näitab, kui palju meie ennustused mudeli parameetrite kohta võivad varieeruda. Valimite aritmeetiliste keskmiste jaotuse standardhälve. Lihtsustatult: SEM= σ / √nn, ehk valimi standardhälve jagatuna valimi suuruse ruutjuurega. Üksiktulemuste puhul SEM = σx √n 1- rxx, kus SEM on funktsioon testi reliaablusest rxx ja testiskooride variatiivsusest σx. Mida suurem hajuvus valimis, seda suurem standardviga. Standardviga saab vähendada, suurendades valimi suurust. Mida väiksem standardviga, seda kindlamad võime olla, et valimi aritmeetiline keskmine on lähedane üldkogumi keskväärtusele. Usalduspiirid Üldkogumi keskväärtuse usalduspiiriks nim. valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu
J&EQJRwtM8'zk|d#x,S#pmg
'WW?o<
####~ om;U/#C#m#+.#xzm#M4
`$y#'## RS##>
#<#kLEg^oX4w#K#>&p|o|Y5##
##u;!E#p XU#,i-w
m|# ?yix#Ëqr z~AzF #]kkqXK!
m#g*0Viss4^MNZ78qXt1#T##NJuvoW|
lo#r
Z_#4.
}GZfS!#K3T#5### / J#{?
#ZZZW[gS{UM#G#R Xu#$#Q|
s(t#|#@# '####i
|CW#hm/H4[;y`Br
h hk#%kVoY[_^h)Vm'$_5~gk[c?
#dOW#9#HDcm
zf$Yjl#Lpv/#k? |d%xv- 6>Y{K
R ,XI3O##+¿f?
+#v##>#'Ï+y#4#1s=>
Tähistused: Rxy – x armastab y-it, Ix – x on inimene. Kõik armastavad kõiki: ∀x [Ix → ∀y (Iy→ Rxy)]. Keegi ei ela armastuseta: ∀x [Ix → ∃y (Iy & Rxy)]. On keegi, kes armastab kõiki: ∃x [Ix & ∀y (Iy→ Rxy)]. On keegi, keda kõik armastavad: ∃y [Iy & ∀x (Ix→ Rxy)]. Igaühte armastab keegi: ∀y [Iy →∃x (Ix & Rxy)]. Armastus on olemas: ∃x [Ix & ∃y (Iy & Rxy)]. On õnnetuid armastajaid: ∃x [Ix & ∃y (Iy & Rxy & ¬Ryx)]. Kõik on egoistid: ∀x (Ix → Rxx). Leidub egoiste: ∃x (Ix & Rxx). 13 Kirjutage esitatud laused sümbolkujul: N8.1.1. Igaüks meist on mõnda seadust rikkunud. (Vt Vuks 1999: 95). VGA SAGELI ESINEV EBAKOHANE LAHENDUS. Interpretatsioon: x∈ X – isik, kes kuulub „meie” all mõeldavasse isikute hulka (võimalik X tõlgendus: vastutusvõimeline Eesti kodanik); y∈ Y – üks seadus seaduste hulgast; Rxy – kahekohaline predikaat „x on rikkunud y” (või ka nii „y on rikutud x poolt”)
Keegi ei ela armastuseta: x [Ix y (Iy & Rxy)]. On keegi, kes armastab kõiki: x [Ix & y (Iy Rxy)]. On keegi, keda kõik armastavad: y [Iy & x (Ix Rxy)]. Igaühte armastab keegi: y [Iy x (Ix & Rxy)]. Armastus on olemas: x [Ix & y (Iy & Rxy)]. On õnnetuid armastajaid: x [Ix & y (Iy & Rxy & ¬Ryx)]. Kõik on egoistid: x (Ix Rxx). Leidub egoiste: x (Ix & Rxx). 13 Kirjutage esitatud laused sümbolkujul: N8.1.1. Igaüks meist on mõnda seadust rikkunud. (Vt Vuks 1999: 95). VÄGA SAGELI ESINEV EBAKOHANE LAHENDUS. Interpretatsioon: x X isik, kes kuulub ,,meie" all mõeldavasse isikute hulka (võimalik X tõlgendus: vastutusvõimeline Eesti
annaabi.ee 
