Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadil...
Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui taimedest. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Värvimiseks läheb vaja: Värviseened
ka isolatsioonimaterjalina. Polümetüülmetakrülaat ehk pleksiklaas on sammuti teadatuntud. See on läbipaistev ja ilmastikukindel polümeer. Seda kasutatakse klaasi asendajana kohtades kus on tähtis tema tugevus ja vastupidavus nt. Lennukiakendes ja prilliklaasides. Pleksiklaas on ka kergem kui tavaline klaas. Kõiki neid tooteid ei valmistata aga puhastest polümeeridest. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad
Polümeer- hüdroksüülhapetest või dihappest ja dioolist konderatsiooni teel moodustunud plümeer. Monomeer- madalmolekulaarne ühend mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümerisatsiooniaste- arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer- polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. Plastmass- sisaldab plümeerseid ühendeid, täiteainet, stabilisaatoreid, värvaineid. Täiteainet lisatakse- vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kunundamiseks. Stabilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- vähendavad rabedust, muutes kile painduvaks . teflon- püsiv materjal, kuumus kindel, kasut-praepanni kattekiht. Pleksklaas- läbipaistev, ilmastikukindel. Kasutatakse lennuki ja prilliklaaasid. Homopolümeer- koosneb ühte liiki monomeeridest.
annaabi.ee 
