· Malelaua liikide muster: olukord, kus igal saarel on võrdne arv liike, seal kus üks liik on ees, teine ei kipu minema, liigid nagu väldiksid üksteist. Levikumehhanismiks on biootilised faktorid, peamiselt konkurents. o Liigid on naabersaarega vaheldumisi nagu liigid püüavad üksteist vältida o Liigid on üsna ühtlaselt tabeli peal laiali o Täidavad ühe nisi ilusti ära ja teised sinna ena ruuumi pole see kes esimesena jõuab, see saab endale, kaks liiki koos ühel saarel ei esine Kui saarte suurus ja isolatsioon on tähtsamad o Pesastunud liikide muster Kui biootilised interaktsioonid on tähtsamad o Malelaua muster o Osad liigid vaid suurtel saartel o Osad liigid vaid liigivaestel saartel o Ohtruse kompensatsioon o Nisside nihked elupaik läheb natuke teise kohta (nt valib selle
Eesnimede regionaalsust on uuritud vähem. Nt setumaa nimesid on uuritud.. 1840 aastal kihelkondades kõige levinumad tüdrukunimed olid mari, ann ja liisu. Positenimedest olid populaarsemad Jaan, Juhan ja Jüri. Teatud nimed esinesid ainult teatud aladel nagu näiteks Gertrud Vormsil, Riste muhul ja Aet Hiiumaal, Hip Lõuna-Eestis, Heddi Saaremaal. Loeng 6: religioonid Maailma suurreligioonid- kultuurigeograafe huvitavad eelkõige nende religioonide paiknemine ruumis ja selle ruuumi muutumine aajas ning religioonide omavahelised suhted. Ka religiooni väljendused maastikul omavad suurt tähtsust. 1.Kristlus- katoliiklus: (protestandid) ja õigeusk: (Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Albaania) kirkukulõhe 1054. Ameerikas on levinud protestantlus ja rooma-katoliku. Euroopas katoliiklus, Venemaal õigeusk ja Austraalias protestantism. 2. Islam- nooreamaid maailmareligioone. Prohvet muhhamed sündis a 571. 1,4 miljardit islami järgijat ning see kasvad pidevalt
jargmised tingimused: 1 u V u 0; u = 0 u = 2 u V , R u = || u 3 u, v V u+v u + v Reaalarvu x R korral sobib normiks absoluutva¨ artus ¨ x, x 0 |x| := -x, x < 0 n-mo~ otmelise ~ ruuumi Rn vektori x = (x1 , . . . , xn ) normi x 2 ehk vektori ~ pikkuse voime defineerida kujul |x| := x 2 = x12 + . . . + xn2 ~ Vottes n = 1 saame absoluutva¨ artuse ¨ esitada kujul |x| = x 2 = x 2. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us