Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid elemente. Pankreasesaared toodavad insuliini ja glükagooni ning suunavad selle verre. Pankreasesaarte poolt produtseeritud hormoonid reguleerivad organismis süsivesikute ainevahetust. 32. Hingamisorganid. Üldine iseloomustus
Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat
Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid
Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks maksasagaraks, ümarsideme kohal asetsevast vaost vasakule jäävaks vasakuks maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat
annaabi.ee 
