isikukaitsevahendite kasutamine. Füüsikaliselt iseloomustatakse vibratsiooni võnkesagedusega f, Hz amplituudiga A, mm vibratsiooni kiirusega v, mm/s. Võnkesageduse >16-20 Hz puhul kaasneb vibratsiooniga müra. Analoogselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni võnkekiiruse nivooga Lv Lv= 20x lg v/v0 = 20x lg v/ 5x 105, kui v, mm/s Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v0 = 5x 10-5 mm/s, mis vastab ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p0 = 2x 10-5 N/ m2 . Lv on vaadeldava (v) ja nulltaseme kiiruste (v0) suhe. Vibratsioontõve vältimine: keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust hoia ära "valgesõrmsus" kätele mõjuva vibratsiooni puhul Ohule viitavad vereringehäired, näpud hakkavad tundma külma, muutuvad värvituks. hoia ära põrutusi, lööke Võnkumised, mille juures vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3
nõrgendamiseks.Masinate ümberpaigutamine tööruumis.Isikukaitsevahendite kasutamine. Füüsikaliselt iseloomustatakse vibratsiooni võnkesegadusega f,Hz,amplituudiga A,mm; vibratsiooni kiirusega v,mm/s.Võnkesegaduse>16-20Hz puhul kaasneb vibratsiooniga müra .Analoogiliselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni vönkekiiruse nivooga L: L=20x1gv/v=20x1gv/5x10, kus v ühik on mm/s.Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v =5x10 mm/s ,mis vastab ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p=2x 10 N/m. L on vaadeldav (v) ja nulltaseme kiiruste (v)suhe 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses 5 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused
arvestame, et molaarmass µ = m0 N A ning universaalne gaasikonstant R = k N A . Tulemuseks saame 3k T N A 3 RT vrk = = . m0 N A µ Arvutamine annab tulemuseks 3 8,31 273 vrk = ( ) m/s = 490 m/s . 0,028 Vastus: lämmastiku molekulide ruutkeskmine kiirus temperatuuril 0 0C on 490 m/s. Nagu näha on molekulide soojusliikumise kiirused küllaltki suured, sest suurem osa molekulidest liigub ruutkeskmisele kiirusele lähedaste kiirustega. 16 NB! Valemid, mis on vaja kindlasti meeles pidada. Ideaalse gaasi olekuvõrrand pV = N k T , kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul m pV = R T , pV = RT , µ
annaabi.ee 
